Wagner oli kade Faustile tema tuntuse pärast, isegi siis kui kiitus tuli pööbli suust. Wagner pidas kuulsust õnneks.Ta astus ka üle eetiakapiiridest, kõike ainult selle nimel, et tahtis näha oma nime kirjutatuna suurte tähtedega teadusetaevas. Wagner tahtis viia oma katseklaasilapsega inimkonna uude ajastusse, kuid kõik see oli sügavalt omakasupüüdlik. Mefistoteles oli tegelane, kes ei pidanud inimestest eriti lugu ja loomadest eristas teda vaid ta mõistus.Ta oli taskaalukas, intelligentne ja vahetevahel omas isegi südametunnistust. Ta oli põneva iseloomuga tegelane. Oma iseloomult oli ta Fausti vastand. Mefistoteles ei pidanud erilist Jumalast, kuid Saatanasse suhtus ta hästi.Ta pidas ennast tasakaaluhoidjaks maailmas. Mefistoteles pakkus Faustile, et ta kõrvaldab Fausti painava rahutuse ning tagab talle elu nautimise , õnne ning rahulolu. Kui peaks juhtuma, et Faust tunnistab end õnnelikuks, saab tema hinge Saatan
kõverjoonte vastandamine, võbelev valgus, hajuvad piirjooned. Naisetüüp: meeleline, väljaveninud proportsioonidega. Kesk- ja Ida- Antiigivaimustus. Temaatikas: mütoloogilised, allegoorilised, religioossed maalid ja Euroopas, Ingismaa, portreed. Maalid: suureformaadilised, kompositsioon taskaalukas, rahulik, Jaques Louis David, Jean Auguste Dominique 18. saj Klassitsism Prantsusmaa sümmeetriline, tegelastel dramaatilised poosid. Tagaplaanidel vähe detaile. Joonistus, Ingres. (Neoklassitsism) hele-tumeda efektide vältimine.