Leppetrahvi vähendamisel tuleb arvestada: 1) kohustuse täitmise ulatust; 2) teise lepingupoole õigustatud huvi; 3) lepingupoolte majanduslikku seisundit. RKRKo 3-2-1-76-16 p 17 – leppetrahvi tasenduslik olemus Asjaolud: Osaühingu Altranet (pankrotis) hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU vastu võlgnevuse 6 681 615 krooni (427 033 euro 3 sendi) ja viivise saamiseks Õiguslik probleem: RK: „VÕS §161 lg 2 näol tegemist on nn tasendusliku leppetrahvi arvestamise põhimõttega, mis tuleneb leppetrahvi kahju hüvitamise funktsioonist, ning kahju saab nõuda osas, mida leppetrahv ei kata. Samas enne kahju hüvitamise nõude leppetrahviga kaetuks lugemist kontrollida, kas leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on hüvitada sama kahju.“ VÕS § 161 lg 2 järgi, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud – leppetrahvi
väiteid. VÕS § 161 lg 1 alusel võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. VÕS § 161 lg 2 järgi, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kolleegiumi hinnangul kohaldas ringkonnakohus vääralt VÕS § 161 lg-t 2. Ringkonnakohus leidis VÕS § 161 lg-le 2 viidates õigesti, et tegemist on nn tasendusliku leppetrahvi arvestamise põhimõttega, mis tuleneb leppetrahvi kahju hüvitamise funktsioonist, ning kahju saab nõuda osas, mida leppetrahv ei kata. Samas tuleb kolleegiumi hinnangul enne kahju hüvitamise nõude leppetrahviga kaetuks lugemist kontrollida, kas leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on hüvitada sama kahju. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas lepingu p- st 14
annaabi.ee 
