Bangladeshist, mille rahvastikutihedus on 1115,9in/km². Kõige tihedamini on asustatud riigi põhja- ning lõunaosa. Samuti ka mereäärsed paigad. Vähem tihedalt on asustatud Himaalaja mäestiku alad, India - Pakistani piiri äärsed kohad ning riigi idaosa. Rahvastiku paiknemist soosivad ning mõjutavad erinevad tegurid. India on küllaltki mägine ala, selle territooriumile jääb ka osa maailma kõige kõrgemast mäestikust, ning rahvastik koondub pigem tasastele aladele. India asub lähistroopilises kliimavöötmes kus on soe kliima ning viljakad mullad. Mõlemad tegurid soosivad rahvastiku paiknemist. Ka geograafiline asend soosib rahvastiku paiknemist. Paljud kaubateed lähevad nii merd- kui ka maismaadpidi läbi India. Umbes 3300a e.m.a tekkis Induse jõe ääres kõrgkultuuriline tsivilisatsioon ning paljud rahvad jäid India aladele paikseks. Joonis1. India rahvaarvu kasv Rahvaarvu graafiku põhjal kasvab India rahvaarv iga aastaga.
suurenemise peaks iive vähenema. Kui iive on negatiivne on ka rahvaarv madalam. Rahvaarvu juurdekasv ei saa enne langeda kui iive on negatiivne. 2. Analüüsi rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid! Kus on rahvastiku tihedus suur, kus väike? Põhjenda! Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Minevikus, kui inimesed elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatamisest, kujunes kõige tihedam asustus viljakate muldadega tasastele ranniku- ja jõeäärsetele aladele, kus olid head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Tihedamini on asustatus Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad. Lääne-Euroopas on tihedamini asustatud vöönd Kagu-Inglismaast Põhja-Itaaliani. Ameerikas ja Austraalias on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared, sisemaal asustus hõre. Samuti on väike tihedus Aafrikas, Venemaal. 3
Kodukass põlvneb metsikust kassist, keda praegugi leidub Aafrikas. Metsakassid, ilves, leopard, tiiger. Selts Loivalised Loivalised veedavad suurema osa enda elust vees. Seal hangivad nad toitu, puhkavad ja isegi magavad. Kaldale väljuvad nad ainult sigimisperioodil ja karvavahetuseks. Grööni hüljes on arkitliste merede asukas. Suurema osa aastast veedavad hülged avamerel, toitudes kalast, limustest, vähikestest. Talvel tuleb hülgekari kalda lähedale ja ronib siirele tasastele jääväljadele. Siin sünnitab emasloom suure nägija poja. Hülgepoja soe valge karusnahk kaitseb teda pakase eest ja teeb lumes nähtamatuks. Kevade hakul rändab kari tagasi põhja poole. Hülgeid kütitakse karusnahkade ja rasva pärast. Kotik elab Kaud-Ida meredes. Tema keha on kaetud paksu karusnahaga. Selts Vaalalised Selle seltsi esindajad vaalad ja delfiinid ei välju iialgi maismaale ja sünnitavad isegi poegi vees. Vaalaliste kehal pole karvkatet. Nad kulgevad vees sabauime ja
Suure läbimõõdu korral suletakse veelask varjadega. Suurtel poldritel kasutatakse ka varjade või šandooridega suletavaid lüüsregulaatoreid, üleujutatavatel poldritel aga kahepoolseid väravaid, mis välise veeseisu tõustes ise sulguvad Kuivendusvõrk Poldri kuivendusvõrk projekteeritakse ja rajatakse üldjoontes samuti nagu isevoolu teel kuivendatavate alade kuivendusvõrk. Kuivendusviisiks on tänapäeval drenaažkuivendus. Et poldrid rajatakse harilikult tasastele aladele, siis peab kogu kuivendusvõrgu ehitama minimaalse languga. Et kuivendusvõrgu veejuhtmete lang on väike, on väike ka pumpade tõstekõrgus. Viimase vähendamiseks rajatakse peakraav või selle pumbajaamapoolne osa mõnikord hoopis ilma languta. Väikeste langude tõttu peab peakraavi ja esimese järgu kogujakraavide ristlõige olema tavalisest suurem. Siis täidavad nad ka veekogumisbasseini ülesannet pumpade töö vaheaegadel ning pumpasid on võimalik tööle rakendada periooditi
annaabi.ee 
