6 Navitrolla elu 1970 aastat peale Kristust, 10. augustil sünnib Lõuna-Eesti väikeses provintsi pealinnas Võrus poisslaps, keda dokumentide järgi tuleb pidada inimühikuks nimega Heiki Trolla, tegude järgi aga isikuks nimega Navitrolla. Oma lapsepõlve veedab poisike Võrumaa kõrgmäestiku südames, kuid 1978. aastal kolida pisut tasasemale ja rahulikumale alale Võhandu ürgjõe tasandikulammidele osutab tugevat pööret tulevase kunstniku elus tulevane kunstnik saabub Navi külla. Noor Navitrolla hakkab käima kirikukoolis, milles valitsevat dogmaatilist õppesüsteemi ta hiljem tuliselt vihkama hakkab. Kolimisest ja uuest ümbrusest saadud shokk põhjustab poisi põhjaliku enesesse tõmbumise. Ta ei armasta kollektiivseid ettevõtmisi ning keeldub kategooriliselt
töö tegemise ajal oma pingis kõva häälega. Ta mudeldab kõva häält, sirutades käed nii laiali kui saab. Ta räägib kohtadest koolis (nagu näiteks mänguväljak), kus me kasutaksime kõvemat häält ja miks. Ta küsib, miks me vajame vaiksemat (palju vaiksemat) häält oma klassiruumis viibides. Ta selgitab, kes on sõber ja tutvustab „sõbrahääle“ või „seesviibimise“ või „töötamishääle“ mõisteid (Robertson 1997; McPherson & Rogers 2008). Siinjuures viitab ta tasasemale, vaiksemale häälele mitteverbaalse märguandega käsi üksteise lähedal vastakuti hoides. Ta kutsub mõned õpilased klassi ette endaga „sõbrahääle“ rollimängu. Ta istub paari õpilasega laua äärde, mis on selleks kõrvale tõstetud, ning paludes laenuks värvipliiatsit mudeldab ta „sõbrahäält“ ning küsib lastelt, mida nad märkasid. Varsti on klass andnud talle tagasisidet vaadeldud „malbe“ ja „kombeka“ käitumisviisi kohta
annaabi.ee 
