Libisev keskmine tasandab ära jääkliikmete varieerumise. · Eksponentkeskmised arvutatakse iga ajamomendi (perioodi) jaoks sellele momendile (perioodile) vastava tunnuse tegeliku väärtuse ja sellele vahetult eelnevale ajamomendile vastava eksponentkeskmise kaalutud keskmisena. Eksponentkeskmise leidmisel võetakse rea liikmed arvesse seda väiksema kaaluga, mida varasemale ajale nad vastavad võrreldes vaatlushetkega. Eksponentkeskmise leidmist alustatakse keskmistamiskaalu (tasandusparameetri) valikuga. Kui see võrduks ühega, siis oleksid kõik eksponentkeskmise väärtused võrdsed neile vastava rea liikmega ning tasandamist tegelikult ei toimugi. Kui võrduks nulliga, siis võrduksid kõik eksponentkeskmised kõige esimese eksponentkeskmise hinnatud väärtusega ning rida tasanduks horisontaalseks sirgeks. Eksponentkeskmise kasutamisel tuleb silmas pidada, et üldise kasvutendentsiga
Sellest puudusest on vabad eksponentkeskmised, mis arvutatakse iga ajamomendi (perioodi) jaoks sellele momendile (perioodile) vastava tunnuse tegeliku väärtuse ja sellele vahetult eelnevale ajamomendile vastava eksponentkeskmise kaalutud keskmisena Eksponentkeskmise leidmisel võetakse rea liikmed arvesse seda väiksema kaaluga, mida varasemale ajale nad vastavad võrreldes vaatlushetkega. Eksponentkeskmise leidmist alustatakse keskmistamiskaalu (tasandusparameetri) valikuga. Kui see võrduks ühega, siis oleksid kõik eksponentkeskmise väärtused võrdsed neile vastava rea liikmega ning tasandamist tegelikult ei toimugi. Kui võrduks nulliga, siis võrduksid kõik eksponentkeskmised kõige esimese eksponentkeskmise hinnatud väärtusega ning rida tasanduks horisontaalseks sirgeks. ÜL on valikvastustega aga vastused on väga sarnased INDEKSID Tuleb kindlasti ülesanne (vaja teada valemeid ja ise arvutama tulemuse)
Sellest puudusest on vabad eksponentkeskmised, mis arvutatakse iga ajamomendi (perioodi) jaoks sellele momendile (perioodile) vastava tunnuse tegeliku väärtuse ja sellele vahetult eelnevale ajamomendile vastava eksponentkeskmise kaalutud keskmisena Eksponentkeskmise leidmisel võetakse rea liikmed arvesse seda väiksema kaaluga, mida varasemale ajale nad vastavad võrreldes vaatlushetkega. Eksponentkeskmise leidmist alustatakse keskmistamiskaalu (tasandusparameetri) valikuga. Kui see võrduks ühega, siis oleksid kõik eksponentkeskmise väärtused võrdsed neile vastava rea liikmega ning tasandamist tegelikult ei toimugi. Kui võrduks nulliga, siis võrduksid kõik eksponentkeskmised kõige esimese eksponentkeskmise hinnatud väärtusega ning rida tasanduks horisontaalseks sirgeks. Peamised mahukeskmised on järgmised: 1) aritmeetiline keskmine ; 2) harmooniline keskmine ; 3) geomeetriline keskmine;