Lühidalt on hariduslik erivajadus: * eriline andekus, * õpi- või käitumisraskus, * terviserike, puue * või ka pikemaaegne õppetööst eemalviibimine * mis toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õpikeskkonnas (õppevahendid, meetodid, õpperuumid, suhtluskeel) või vastava rühmaga töötamiseks töökavas. Täpsemalt võib öelda, et HEV all mõeldakse õpilasi, kellel/kes on: * Õpiraskus (LÕK; TÕK; tasandusklass) * Ajutine õpiraskus * Kehapuue * Kõnepuue * Kirjutamis-, lugemis- ja /või arvutusraskus; häälikuseade * Nägemispuue * Kuulmispuue * Psüühilised erivajadused * Pervasiivne arenguhäire * Kasvatusraskus * Uusimmigrant * Terviseprobleemid * Viibimine välisriigis * Muu erivajadus * Eriandekus Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis
nõudmiste esitamise otseseks tagajärjeks negatiivne suhtumine ühte või teise õppeainesse, mis võib kanduda kogu õppetegevusele. Nõrga õpilase muudab püüdlikumaks kiitus pisemagi edu puhul. Ei maksa kiirustada nõrga õpilase arvelt maha kandmisega, vaid tuleb tema abistamiseks luua kindel liit: õpilane- aineõpetaja-kasvataja. Mahajäämuse ennetamisel ja likvideerimisel on oluline koht rühma töö aktiviseerimise ja õppetöö huvitavamaks muutmise mitmesugustel võtetel. Tasandusklass ja tema esimene tööaasta (Nõukogude Kool 1970, Meditisiinikandidaat I. Pilv, pedagoogikakandidaat K. Saks, PTUI koolijõudluse sektori juhataja J. Nurmik ja sektori vanem teaduslik töötaja H. Mõttus) Kaasaja psühholoogia eristab viit gruppi õpilasi, kes ei tule üldkooli programmiga toime ka siis, kui õpetaja kasutab kõige täiuslikumaid õpetamise meetodeid. Nende hulgas on ainult osa lapsi debiilsed, ülejäänutel on tegemist
annaabi.ee 
