Keskonnamürgid-DDT, PCB, kloordioksiinid,metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ained ja samas raskesti lagundatavad. Naise rinnapiim sialdab rasva 3-4% aga hülge 30%. Hülgeid on tabanud keskkonnamürgid eriti rägalt. Emasloomade viljakus ja poegade ellujäämisvõime madal. Mürkide üleminek emast lootesse või poegadesse on ilmekas näide sellest, kuidas mürgid ühelt isendilt teisele võivad kanduda. Toiduahelas toimub ülekanne igal tasandul. Nt. rebane sööb aasta jooksul kümme korda enam jäneseid kui ise kaalub. Toitu kasutab ta energia saamiseks ja oma keha ehitamiseks. Jäägid kaovad väljaheite ja uriiniga.Aga keskkonnamürgid jäävad kehasse. Tõuseb mürkide sisaldus kehas vanusega, samuti on rebases rohkem mürke kui jöneses.Maismaaökosüsteemis tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ümbes 10 korda, vees 3-5 korda. Osad loomad ei sure kohe vaid tekidav närvisüsteemi kahjustused.
Ühte ja sama liigutust võib juthidad eri tasanditelt. Kõrgem jutiv tasand ei juhi konkreetselt vaid vaja saavutada eesmärks, et liigutusi suunata , on vaja palju harjutada. Vahepeal võib müõni asi sassi minna, aga mida rohkem harjuatda, siis seda paremaks läheb. Harjutamise tulemusena: juhtiva tasandi roll vöheneb ja valdavalt madalamad tasandid hakkavad liigutust juhtima. Seega ainult oskusest ei piisa ,vaid peame jõudma vilumiseni. Kui vilumust pole, siis kõrgemal tasandul ka palju tööd/koormust ja siis ei suudetagi palju asju juurde õppida:) Operatsioonide järgnevus ajas. Nt et teha R-tähte, siis peab kõigepealt suu avama, keele tõstma ja väristama jne. Kõigepealt peame järgnevust asjade õpimisel endale teadvstama, alles iis saaame ka lapsele seda teadvustama. FS iseenesest ei lagune. Kui infi FS kujuneb, siis ta pm elu lõpuni on olemas. (nt jalgrattaga sõitmine). Ajutraumad , vananemisega seotud haigused jne aga lagundavad.
annaabi.ee 
