10 Taigna valmiduse määramine Organoleptiliselt määratakse kindlaks järgmiste tunnuste järgi: Käärinud taigen on · 2,5 korda mahult suurenenud · peale käega taignale vajutamist tasandub lohk pikkamööda · taigna pind on kumer · taignal on meeldiv piirituse lõhn. Lõpuni käärimata taigen on · tihke · puudub kumerus · tasandub peale käega vajutamist kiiresti Ülekäärinud taigen · ei tasandu peale käega vajutamist · taigna lõhn on ebameeldiv, hapu · töötlemisel taigen rebeneb · on halb vormida. Õigesti käärinud taignast valmistatud toodetel on kohev struktuur, ilus välimus ja meeldiv maitse. Lõpuni käärimata taignast küpsetatud toodete kooruke on kaetud tumedate plekkidega. Ülekäärinud taignast tooted on 11 lamedad, vormitud, halva maitsega. Eelkergitusega valmistatud
Ekvaatori lähedal langevad päikesekiired Maale võrreldes pooluselähedaste aladega teistsuguse nurga all (rohkem risti), mistõttu sama kiirushulk langev ekvaatori väiksemale alale (kiirgus on kontsentreeritum). Albeedo(peegeldusvõime) Aluspinnalt peegeldunud ja aluspinnale langenud kiirguse suhe protsentides. Aastaaegade tekkimise põhjused. Kuna Maa tiirleb ümber päikese ja tema pöörlemistelg on Maa teekonna (orbiidi) tasandu suhtes 23,5o kaldu, muutub aasta jooksul Maa kummalegi poolkerale langevate päikesekiirte kaldenurk (keskmistel laiustel rohkem kui ekvaatori lähedal), sellega seoses muutub ka saadav kiirgushulk. Samades astronoomilistest asjaoludest on tingitud ka päeva pikkuse muutused (sellel poolkeral, mis on päikese poole pööratud, on päev pikem). Kokkuvõttes saab suvel (juunis) põhjapoolkera rohkem valgust ja soojust kui lõunapoolkera, talvel(dets) aga vastupidi.