kaksvaate alusel? -põhiekraaniga paralleelne sirge: nivoosirge põhiekraani suhtes. Pealtvaates esineb täispikkuses, eestvaatel punktina (erijuht). -esiekraaniga paralleelne sirge: nivoosirge esiekraani suhtes. Pealtvaates paralleelne x-teljega, eestvaatel esineb täispikkuses, erijuht pealtvaates projekteerub punktiks. 22. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. Sirge asetseb tasandil siis, kui tema 2 punkti on sellel tasandil või kui ta läbib tasandipunkti ja on paralleelne sellel tasandil asetseva sirgega. 23. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatetid? Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on kas lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe. 24. Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel.
Faili nende ridade juures, kus arvuks teisendamine miskipärast ebaõnnestub, tuleb ekraanile kuvada "Vigane sisend", ning jätkata faili järgmise reaga. file = open("temperatuurid.txt", "r") def saaFahrenheit(celsius): return float(celsius) * 1.8 + 32 for rida in file: try: print(round(saaFahrenheit(rida), 1)) except: print("Vigane sisend") file.close() 5. Nädala kodutöö 3. Kahe punkti kaugus Kirjuta funktsioon, mis võtab argumentideks kahe tasandipunkti koordinaadid ja tagastab nende punktide kauguse üksteisest. Funktsiooni kasutamiseks küsi kasutajalt kolme punkti koordinaadid ja vasta millised kaks neist on üksteisele kõige lähemal. import math def punktide_kaugus(x1, y1, x2, y2): return math.sqrt(math.pow(x1 - x2, 2) + math.pow(y1 - y2, 2)) x1 = float(input("x1: ")) y1 = float(input("y1: ")) x2 = float(input("x2: ")) y2 = float(input("y2: ")) x3 = float(input("x3: "))
Klass on objekti jaoks sama mis tüüp. Klass on piltlikult väljendudes justkui plastmassist liivavorm, millega saab liivakooke teha - kõik liivakoogid on sarnase väljanägemisega. Objekt on üks konkreetne liivakook teiste sarnaste hulgas. Võtame näiteks klassi TASANDIPUNKT, millel on kaks atribuuti - koordinaadid X ja Y. Igal klassil on vähemalt üks meetod, millega tekitatakse objekte. Seda meetodit nimetatakse KONSTRUKTORIKS. Kui me defineerime TASANDIPUNKTI konstruktorile ka kaks parameetrit, siis võime selle abil tekitada palju uusi punkte konkreetsete X ja Y väärtustega: +--------------------------+ Objektid | Klass TASANDIPUNKT | +--------------------------+ ==> A(1, 2) | Atribuut X | B(7, 9) | Atribuut Y | C(-17, 5) +--------------------------+ ... | Konstruktor Punkt(x, y) | | Meetod Mine(x, y) |
Klass on objekti jaoks sama mis tüüp. Klass on piltlikult väljendudes justkui plastmassist liivavorm, millega saab liivakooke teha - kõik liivakoogid on sarnase väljanägemisega. Objekt on üks konkreetne liivakook teiste sarnaste hulgas. Võtame näiteks klassi TASANDIPUNKT, millel on kaks atribuuti - koordinaadid X ja Y. Igal klassil on vähemalt üks meetod, millega tekitatakse objekte. Seda meetodit nimetatakse KONSTRUKTORIKS. Kui me defineerime TASANDIPUNKTI konstruktorile ka kaks parameetrit, siis võime selle abil tekitada palju uusi punkte konkreetsete X ja Y väärtustega: +--------------------------+ Objektid | Klass TASANDIPUNKT | +--------------------------+ ==> A(1, 2) | Atribuut X | B(7, 9) | Atribuut Y | C(-17, 5) +--------------------------+ ... | Konstruktor Punkt(x, y) | | Meetod Mine(x, y) | | Meetod YtleX | | Meetod YtleY |
annaabi.ee 
