sõiduteedest eraldi paigutada. Suuremat tähelepanu vajavateks kohtadeks on ka põhiteede võrgu ja lokaalteede võrgustiku üleminekualad, ristmikud ja eri tüüpi jalgrattateede üleminekualad. 19. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula kliima seisukohast?. Õhukvaliteedi ja haljasalade rohkuse vahel on selge seos (parandavad õhu kvaliteeti). Haljasalad on samuti tähtsad valdavate külmade tuulte ja õhumasside ebameeldiva mõju tasandajaks. Puittaimedega kaetud alad on tuult takistava mõjuga. Rohealad on olulised juhtimaks tiheasulasse uut ja värsket õhku ning suunamaks saastunud õhku tiheasulast välja. Suuremad rohealad (filtratsiooni- ehk puhveralad) puhastavad saastunud õhku nii füüsilistest tolmuosadest kui ka keemilistest lisanditest. 20. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula veestiku ja veekvaliteedi seisukohast? Rohealad sisaldavad suurt potentsiaali pinna- ja heitvete infiltratsiooni ja puhastusalana
kaudu. Rohestruktuur mõjutab ka kohalikku kliimat ja inimeste ning muu eluslooduse igapäevast elukeskkonda. Rohestruktuuri tähendus kohalikule kliimale ja õhukvaliteedile 5.6.1. Tiheasula “tervis” Tiheasula “tervis” sõltub mitmel põhjusel rohestruktuuri elementidest. Õhukvaliteedi ja haljasalade rohkuse vahel on selge seos. Haljasalad on samuti tähtsad valdavate külmade tuulte ja õhumasside ebameeldiva mõju tasandajaks. Rohealasid võib siin jagada funktsioonide järgi viite klassi: 1) tuulekaitsetsoonid; 2) ventilatsioonikanalid; 3) värske õhu tekke alad; 4) filtratsiooni- ehk puhveralad; 5) stagnatsiooni ja ohualad. 5.6.2. Tuulekaitsetsoonid Ka väikesel puittaimestikuga alal on tuult takistav mõju. Lihtsaks reegliks on, et nn ideaalse tihedusega (ca 35-50% lähipuhutavusega) tuuletakistus vaigistab tuule tugevust oluliselt kuni