poiste vempudes. Kord, kui trenn toimus võidusõiduratastega, keerasid poisid juhendaja Start-Sosseel piduriklotsid teistpidi. Treener maandus kraavis. «Kes pidurite keeraja oli, seda ei tea,» lausub Eido , «aga Veerpalu ei läinud ka treenerit hoiatama, et keegi keeras klotsid ära.» Karistuseks pidi poiste seltskond laagri lõpuni tualetti küürima ja pärast öörahu neli 1,5 km pikkust imitatsiooniringi läbima. Ühes oli noor Veerpalu vendade Tasalainide väitel veel ületamatu: ta oli kibedaim käsi mustikaid ja seeni korjama. Suusakarjäär Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995
vempudes. Vähemalt kaude. Kord, kui trenn toimus võidusõiduratastega, keerasid poisid juhendaja Start-Sosseel piduriklotsid teistpidi. Treener maandus kraavis. «Kes [pidurite] keeraja oli, seda ei tea,» lausub Eido Tasalain, «aga Veerpalu ei läinud ka treenerit hoiatama, et keegi keeras klotsid ära.» Karistuseks pidi poiste seltskond laagri lõpuni peldikut küürima ja pärast öörahu neli 1,5 km pikkust imitatsiooniringi läbima. Ühes oli noor Veerpalu vendade Tasalainide väitel veel ületamatu: ta oli kibedaim käsi mustikaid ja seeni korjama. Treener päästis Veerpalu sõjaväest Eeri Tammik, kes võttis Andrus Veerpalu treenimise Johannes Toimilt üle 1990. aastal, hakkas noorele suusamehele ka sponsoreid otsima. Pärast Otepää spordiinternaatkooli lõpetamist profisportlase karjääri alustades oli Veerpalu esiotsa Jõulu suusaklubi stipendiaat see tõi 90 rubla kuus. Peagi sai ta instruktoriks, teenides 200 rubla
annaabi.ee 
