Viimased on leitud antud metoodikas 1975 kuni 2004 aasta vastava piirkonna 30 aasta keskmiste väärtuste alusel. Eesti on jagatud tinglikult kuude eri piirkonda, kus vastavalt klimaatilistele erinevustele on ka erinevad välistemperatuuri kestvused. Arvutustes on soovitav kasutatud Tallinna, numbriliselt III, piirkonna kraadpäevasid. Välispiirete, külmasildade, ventilatsiooni ning infiltratsiooni soojuskadude leidmisel vajalike kraadpäevade kasutamiseks on vaja teada arvutuslikku tasakaalutemperatuuri. Vastavas metoodikas on soovitatud olemasolevate hoonete kütteenergiatarbe hindamisel aluseks võtta selleks 17 ºC ehk kraadpäevadena väljendatuna 4220 °C⋅ d. Hindamaks aga kütteperioodi tuleks alusel võtta kütteperioodi kraadpäevad. Alljärgnevalt on kirjeldatud arvutuslike kraadpäevade leidmiseks vajalikke kalkulatsioone. t B = t s - Δt vs (1) tB – tasakaalutemperatuur, °C ts – hoone keskmine siseõhutemperatuur, °C
Kvasareid peetakse praegu aktiivseteks galaktikatuumadeks ja seega kuulutavad nad just tekkinud galaktikatest. Kvasarite spektritest vaadeldud neeldumisjoonte põhjal saame rekonstrueerida füüsikalisi tingimusi noores Universumis kauge kvasar on nagu röntgeniaparaat, mis vahepealse aine kenasti läbi valgustab. Nii teamegi,et gaas, millest galaktikad tekivad , on küllaltki jahe. Teisalt saame galaktikate massidest hinnata ürg-galaktikate tasakaalutemperatuuri, mis on üle miljoni kraadi. Kuna me sellist gaasi ei näe, peavad galaktikad tekkima külemate gaaspilvede koondumisel ja põrkumisel. Galaktikate tekke algus jahtudes kokkutõmbuv gaasipilv Galaktikasuurune algne gaasipilv koosneb iseenda üldises raskusväljas küllalt kiiresti liikuvatest pisematest gaasipilvedest. Need pilved põrkuvad omavahel ja kuna pilvede omavahelised kiirused on hulga suuremad pilveaine soojuskiirusest, tekivad põrkumisel kindlasti lööklained
Isomorfsete ainete kristallivõredel on ligilähedased võreperioodid, aatomiraadiused, mistõttu aatomid võivad üksteist kristallivõres asendada (nt. Ag ja Au). Puhta metalli kristallisatsioon Kristallisatsiooniks nim. vedela metalliüleminekut tahkesse olekusse. Kristalliseerumine leiab aset juhul, kui tahke oleku vaba energia on väiksem vedela oleku vabast energiast, järelikult kristalliseerumisprotsess võib toimuda ainult alla tasakaalutemperatuuri jahutatud metalli korral. Väikesel jahtumiskiirusel on allajahutusaste väike ja kristalliseerumine leiab aset tasakaalutemperatuurile lähedasel temperatuuril. Jahtumiskõveral iseloomulik horisontaalne lõik (jahtumine seiskub ja
paigaldus; tsentraalne mehaaniline väljatõmme koos väljatõmbeõhu soojuspumbaga, värske õhu radiaatorite või -klappide paigaldus; lokaalne mehaaniline väljatõmme; värske õhu radiaatorite või -klappide paigaldus. Erinevate variantide eeliseid ja puudused on esitatud tabelis Tabel 13.4. Renoveerimislahenduste energiaarvutused on tehtud kraadpäevade meetodit kasutades. Üks kraadpäev väljendab 1 °C erinevust keskmise arvestusliku sisetemperaturi (nn. tasakaalutemperatuuri) ja ööpäeva (24 h perioodi) keskmise välisõhu temperatuuri vahel. Tallinna normaalaasta kraadpäevade arv tasakaalutemperatuuril 17 °C on 4220 C·d. Õhu soojendamisele kulunud energiakulu saab leida, kasutades valemit 13.5: n Q ( L c S t 10 i 1 6 (1 ) ) (13.5) Q õhu soojendamisele kulunud energia, MWh;
annaabi.ee 
