Ca ja Mg ioonidega <- tekivad raskestilahustuvad ühendid <- seebikulu suurem · Liigid: Karbonaatne karedus e. mööduv karedus: tingitud vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaatidest: vee keetmisel laguvenad vesinikkarbonaadid ühendeiks, mis vees ei lahustu -> mood katlakivikihi Mittekarbonaatne e. püsiv karedus: tingitud tugevate hapete kaltsiumi- ja magneesiumisooladest: vees on Ca(2+) ja Mg(2+) katioone tasakaalustavateks anioonideks Cl(-) ja SO4(2-). Keetmisega pole kõrvaldatav. Üldkaredus: karbonaatne ja püsiv karedus kokku. · Hinnatakse karedust põhjustavate Ca ja Mg ioonide hulgaga millimoolides ühe liitri vee kohta (mmol/l) · Looduslike vete karedus kõigub laialt: kõige pehmeme vihmavesi, jää ja lume sulamisvesi · Vee pehmenamisega vähendatakse karedust põhjustavate Ca ja Mg ioonide sisaldust:
· Vedeliku ruumide elektroneutraalsus igas ruumis peab olema võrdselt (määratuna mEq/L) positiivsete (katioon) ja negatiivsete (anioon) laengute kandjaid (makroskoopilise elektroneutraalsuse printsiip) · Seejuures on eri ruumide vedelike koostis märgatavalt erinev Rakkude vahelises ruumis on oluliselt rohkem naatriumi (Na+) mida tasakaalustavad kloor (Cl-) ja bikarbonaat (HCO3-) Raku sees on peamiseks katioonideks kaalium (K+) ja magneesium (Mg2+), mida tasakaalustavateks anioonideks on valgud ning orgaanilised fosforühendid (cAMP, ADP, ATP) Raku sees on tüüpiliselt (NB! lihase väsimus) vähe vaba ioniseeritud Ca2+ (~10-7 mol/L), samal ajal rakkude vahel on ioniseeritud Ca2+ neli suurusjärku rohkem Raku sisekeskkond on rohkem happeline (madalam pH) Alternatiivne seletus · Osmolaarsust võib üritada seletada ruumis asuva kahe inimgrupi näitel