Sellisel juhul ei ole rehvivahetus üldse raske töö ja ei saa kliendi velge või rehvi ära rikkuda. Kõige tähtsam ongi algajal rehvitehnikul endale tööpingid selgeks teha. Kiirus tuleb ajapikku töötades! Enne rehvide montaazi võiks velje või rattad survepesuriga puhtaks lasta. Esiteks aitab see säilitada rehvipinke puhtamana ja teiseks tuleb tasakaalustamine täpsemalt välja. https://www.youtube.com/watch?v=gT4oltYbQN0 (Saab ka nii ) Rataste tasakaalustamisstend Rataste tasakaalustamine on tänapevasel autol iseenesest mõistetav tegevus. Ametlikult tuleks seda teha iga 10 000 km järel. Õigeaegne tasakaalustamine annab mitte ainult mugavuse juhile ja reisijatele sõidu ajal, vaid ka aitab tõsta liiklusohutust ning vähendada sõlmede kulumist.Rataste tasakaalustamine on sõiduki ratta balanssi viimine täiendavate kaalude lisamisega. Tasakaalustamata ratastega sõit kulutab tugevasti rattalaagreid, tõstab vibratsiooni,
remondisüsteemist ning garaaziseadmete kasutamisest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. AUTODE TEHNOHOOLDUS. Autode töökindlus. Autode tööiga. Autode garantii ja seda mõjutavad tegurid. Hoolduse perioodsust mõjutavad tegurid. 3.2. TÖÖKOHAD JA TÖÖPOSTID. Kanalid. Garaazitõstukid. Kraanad. Talid (telfrid). Hüdropressid. Määrdepritsid. Õlivahetusseadmed. Kompressorid. Heitgaaside ärastusseadmed. Rehvide montaazistend. Rataste tasakaalustamisstend. Rataste seadenurkade kontrollstendid (rattasuunangustendid). Diagnostikaseadmed (diagnoosiseadmed). Pesuseadmed. 3.3. TUTVUMINE TÖÖKESKKONNAGA. Õppeeksursioonid 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · tehnohoolde põhimõisteid; · tehnohoolde perioodsust; · töökohtadel ja tööpostidel kasutatavaid garaaziseadmeid. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga;