järve. * Sukeldumas käiakse Eestis siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust. Seisundi muutused Eesti järvedes Korduvuuringud ligi sajal väikejärvel näitavad, et veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainete sisalduse nivoo järvede vees. Ärevaks teeb fosfaatide esinemine paljude väikejärvede vees aastaringselt, mis kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest. Nendesse veekogudesse sissekantud fosfor jääbki funktsioneerima süsteemisiseses aineringes. Suur osa järve sattuvast fosforikoormusest koguneb veekogu põhjasetteisse, kust ta võib anaeroobsete keskkonnatingimuste korral uuesti lülituda aineringlusse. Meie järved jäävad looduslike protsesside tõttu järjest madalamaks ja väiksemaks. Peamiselt põhjustab seda orgaaniliste ainete settimine ja järvede kinnikasvamine, samuti veetaseme
*Järve veevahetus, järve potentsiaalne reostuskoormus, hüdrokeemia, mikrobioloogia, suurtaimestik, fütoplankton, zooplankton. 8.Valik ökoloogilise seisundi abiootilistest näitajatest. Nende seletus. Läbipaistvus ja toitesoolade sisaldus. Veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainetesisalduse nivoo järvede vees. Ärevaks teeb fosfaatide esinemine paljude väikejärvede vees aastaringselt, mis kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest. Nendesse veekogudesse sissekantud fosfor jääbki funktsioneerima süsteemisiseses aineringes. Suur osa järve sattuvast fosforikoormusest koguneb veekogu põhjasetteisse, kust ta võib anaeroobsete keskkonnatingimuste korral uuesti lülituda aineringlusse. 9.Valik ökoloogilise seisundi biootilisestest näitajatest. Nende seletus. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Biogeensete elementide hulga suurenemisele vees reageerib järve elustik
Entroopia (s) põhiomadus seisneb tema muutumises soojusvahetuses. Entroopia muutus s on seotud üleantava soojushulgaga. q = T s (91) Entroopiat ei saa mõõta , ei saa määrata tema nullväärtust. Kasutades võrrandit (91) saame määratleda vaid termodünaamilise süsteemi entroopia muutust: s = q / T = q / T (92) See võrrand kehtib ainult tasakaaluprotsesside puhul. Tasakaalustamata protsessidel osa tööst muundub tingimata soojuseks, mille arvel süsteemi entroopia täiendavalt suureneb. Seega mittetasakaalus olevatel protsessidel on entroopia suurenemine alati suurem kui tasakaalus olevate protsesside puhul. (Tasakaalustamata protsesside entroopia kasvu printsiip). Matemaatiliselt väljendub see võrratusena: smtkp > q / T (93) smtkp mittetasakaalu protsessi entroopia muutus.
annaabi.ee 
