8. Setendite erosioon, transport ja settimine voolusängis (sh mõisted tasakaaluprofiil, alluuvium, terass, soot jn). Setete erosiooniks loetakse nii tahkete osakeste kui ka lahustunud komponentide (füüsikalist) eemaldamist algsetest kivimi-/settekehadest. Voolusängi oõhjas veeretades liiguvad kõige jämedamad osakesed. Tasakaaluprofiil - jõe voolusängi pikkiprofiil, kus sängi erosioon ja setete akumulatsioon jõesängis on tasakaalus. Sisuliselt erodeeritakse igas tasakaaluprofiili punktis igal ajahetkel täpselt niipalju setteid kui samast punktist neid läbi transporditakse ja samas punktis setteid settib. Vooluvee setteid (vooluvee poolt setitatud sete) sängis ja orundis nimetatakse alluuvium'iks. Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik, mis reeglina kujuneb jõe erosioonibaasi langemisest tingitud jõesängi sisselõikumisel/sügavnemisel. Soot - tugevalt mendreerunud sängi läbimurdel eraldunud sängilõik; jõesängist eraldunud seisuveekogu.
Liivaosakesed settivad ~1000x kiiremini. Voolu parameetrid: Kompetents-voolus kaasaskantavate setteosakeste maksimaalne diameeter. Mahtuvus-antud voolu maksimaalne kaasaskantav settematerjali kogus. Põhjaerosioon süvendab voolsängi, küljeerosioon laiendab voolusängi.(kuni tasakaaluolekuni) Tasakaaluprofiil ideaalne jõe pikiprofiil, mille igas punktis on sängi erosioon, transport ja setete akumulatsioon tasakaalus. Iga säng üritab saavutada tasakaaluprofiili. Kui voolusängil esineb vahepeal lokaalseid erosioonibaase, siis mõjutab see all ja ülevalpool asuvaid tasakaaluprofiile. Jõgi üritab mõlemal pool välja kujundada uut tasakaaluprofiili settimise või erosiooni teel. Meandreerumine e jõeloogete teke. Hakkab esinema rohkem siis, kui jõgi on lähedal tasakaaluprofiilile ja esineb rohkem küljeerosiooni. Võib olla põhjustatud ka relieefi ebatasasusest.
· Kõige rohkem on jõgesid Peipsi järve ja Narva jõe vesikonnas · Mõjutavad karst, soostumine, maakasutus, läbinimek järvedest. Kevadine suurvesi · Toutumine põhja-, vihma ja lumesulamisveest (igaüks ligikaudu 1/3). · Siiski ka regionaalsed erinevused. Karstialade jõed ja Lõuna Eesti Eesti veebilanss 1/3 hõlmab jõgede ärvool, 2/3 aurub atmosfääri Lang ja pikiprofiili kuju · Kõikide jõgede areng on suunatud pikiproofiili kujus nn. tasakaaluprofiili saavutamisele · Pikiprofiilide kujunemine toimub väga paljude tegurite koosmõjul. · Põhja-Eesti jõgedel kumeramad pikiprofiilid. Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase languga. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusa kujuga pikirpofiilid · JOONIS! Jõgede pikiprofiilid erinevates vesikondades 1. Valgejõgi (Soome lahe vesikond) 2. Pärnu jõgi (väinamere ja Liivi lahe vesikond) 3
annaabi.ee 
