9. Jaan Kaplinski looming. Luule: „Tolmust ja värvidest“, „Valge joon Võrumaa kohale“, „Õhtu toob tagasi kõik“, Taivahe heidet tsirk“. Mitut sorti luule. Pisut seoseid Idamaadega, aga suures osas siiski klassikaline euroopalik intellektuaal. Müstikahuvi, ilmutuslikud elemendid religioosses maailmakogemuses. Luulelooming kui müstilise tunnetuse avamisvahend. Tung impersonaalsusele, lahustumisele, kõiksusele. Minakaotus. Tasakaaluotsingud, tasakaal maailma eri komponentide vahel. Väikeste autorite ja kultuurivähemuste eestkõneleja, huvi loodusrahvaste vastu. Luules on rahvuslikke elemente, aga vaade on pigem globaalne. Retooriliselt tugevalt markeeritud, traagiliselt ülev. Loitsiv element. Proosa: romaanid „Silm. Hektor“, „Seesama jõgi“ Esseed, mis on tugevalt seotud filosoofilise ja religioosse taustaga, aga üsna laias mõttes. Palju mõjutusi taoistlikust mõtteviisist
Lumevalgus, pimedus. Vb näitab suvisemat ja pehmemat poolt sellest luulelaadist. Seal on ka muid asju. Rummo põgenemismotiivide alguspunkt just selles tsüklis "... õuna kinni hoidmas puust". Pakku-peitu motiivide juures 60ndate teisel poolel tutvumine Zen-budismiga. Tsüklis otseseid zenilikke motiive juba sees. Hakkavad tulema märksõnad "kirgas ükskõiksus" jne. Ükskõiksus võiks olla lahutatud kaheks: üks kõiksus. Zenilikud tasakaaluotsingud, need on ilmsed ja jätkuvad. Ei saa öelda, et edasine looming tasakaalukas oleks. Kui räägime 60ndatel afekteeritud ja äärmusteni püüdleva kultuuritensentsi tõusu, siis Rummo osaline vaid ka mängib olulist rolli. Juhtrolli nii luules kui ka draamas. Hilisem osa: Rummo ei pöördu klasikasse tagasi. Tal ruumisuhete relativseerimine ja tegelikkuse suhe kuidagi tematiseeruvad ja tõusevad esile hilisemas luules kui varasemas. Rummo salapärane tasa jäämine 72
annaabi.ee 
