Fe kristallivõre toatemperatuuril on: Vastus: ruumkesendatud kuupvõre Eutektikum rauasüsinikusulamites kannab nimetust ledeburiit: Vastus: tõene .on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku. Vastus: tsementiit Seadke vastavusse rauasüsinikusulamites leiduvad faasid ja struktuurivormid nende mehaaniliste omadustega. Vastus: Tsementiit Kõige kõvem, Ferriit Kõige plastsem, Perliit Kõige tugevam. Toatemperatuuril on kõigil tasakaalulistel rauasüsinikusulamitel struktuuris ferriit ja austeniit. Vastus: väär Raua sulamistemperatuur on: (kirjutage ainult number) vastus:1539 ...on raua ja süsiniku tardlahus, mis moodustub, kui süsiniku aatomid on asetunud -raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. Vastus: austeniit. Toodete valmistamise järgi liigituvad rauasüsinikusulamid survetöödeldavateks ja valatavateks. Vasus: tõene ...süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub
Tehnomaterjalid II KT 1. Fe-Fe3C faasidiagramm: faasid rauasüsinikesulameis: F, T, A. Faaside omadused. Raud moodustab süsinikuga järgmised metalsed faasid: Piiratud tardlahused: ferriit, austeniit. Keemilised ühendid: Fe 3C jt. Toatemperatuuril on kõikidel tasakaalulistel rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit (Fe 3C), temperatuuril üle 727°C lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti
... aj on aine J aktiivsus. Idealiseeritud süsteemide jaoks on aktiivsusel lihtne sisu: 1)ideaalgaasi korral aj=PjP0 (sageli jäetakse P0 ehk standardrõhk 1 bar märkimata); 2)lahustunud aine korral lahjas lahuses aj=[J]/[J]0=1M; 3)puhta tahkise või vedeliku korral aj=1. 59. Kuidas on defineeritud tasakaalukonstant ja mida see näitab? Selgitage tasakaalukonstandi seost vabaenergiamuuduga. Tasakaaluolekus on kõik aktiivsuse oma tasakaalulistel väärtustel ja Q omab kindlat väärtust K, mis on vastava reaktsiooni tasakaalukonstant. Tasakaalukonstandist lähtudes saab hinnata, kui kaugele reaktsioon kulgeb: 1)suure K korral on tasakaal nihutatud produktide suunas (K>1); 2)väikese K korral on tasakaal nihutatud 4 lähteainete suunas (K<1). Teades tasakaalukonstanti saab hinnata, kas mingi konkreetne segu reageerib edasi produktide või reagentide suunas. 60
võrdse kiirusega. Kui süsteem teeb tööd, siis tema töövõime väheneb, kuni saab
tasakaaluolekus võrdseks nulliga. Heterogeenne tasakaal – kui tasakaalus osaleb
rohkem kui üks faas.
Kui K väärtus suur, siis ülekaalus saadused
Kui K väärtus väike, siis ülekaalus lähteained
14. Keemilise tasakaalu tingimused (G abil, teha joonis).
Tasakaaluolekus on kõik kontsentratsioonid tasakaalulistel väärtustel ja Q omad
kindlat väärtust K, mis on vastava reaktsiooni tasakaalukonstant.
15. Keemilise tasakaalu ja reaktsiooni suuna kriteeriumid (Q ja K abil)
Kui Q=K, siis reaktsioon tasakaalus, kui Q
*Pöördreaktsiooni tasakaalukonstant on pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstandi pöördväärtus
Reaktsiooni vabaenergia
Reaktsiooni aA + bB = cC + dD
Gr= Gr° + RT ln Q
Q= [C]c [D]d / [A]a [B]b - Ei ole tasakaalu !
Q reaktsioonisisalduste kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutis jagatud reaktsiooni lähteainete
kontsentratsioonide korrutisega. Tegemist on mittetasakaalulistega kontsentratsioonidega.
*Tasakaaluolekus on kõik kontsentratsioonid tasakaalulistel väärtustel ja Q omab kindlat
väärtust K, mis on vastava reaktsiooni tasakaalukonstant.
Gr°= -RT ln K
K = exp(Gr° / RT)
Reaktsiooni suund
*kui Q=K, siis süsteem on tasakaalus
*kui Q
*Pöördreaktsiooni tasakaalukonstant on pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstandi pöördväärtus
Reaktsiooni vabaenergia
Reaktsiooni aA + bB = cC + dD
Gr= Gr° + RT ln Q
Q= [C]c [D]d / [A]a [B]b - Ei ole tasakaalu !
Q reaktsioonisisalduste kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutis jagatud reaktsiooni lähteainete
kontsentratsioonide korrutisega. Tegemist on mittetasakaalulistega kontsentratsioonidega.
*Tasakaaluolekus on kõik kontsentratsioonid tasakaalulistel väärtustel ja Q omab kindlat
väärtust K, mis on vastava reaktsiooni tasakaalukonstant.
Gr°= -RT ln K
K = exp(Gr° / RT)
Reaktsiooni suund
*kui Q=K, siis süsteem on tasakaalus
*kui Q
annaabi.ee 
