MRT-s on kõik koed, ka pehmemad selgesti eristatavad. Kõigepealt tekib magnetresonantstomograafi magneti tekitatud tugevas püsimagnetväljas koe molekulide aatomituumade spinnide orintatsioonide tasakaaluolek. Siis rakendatakse püsimagnetväljaga risti olevas tasandis raadiosagedusega impulsse, mis muudavad osa vesinikutuumade spinnide orientatsiooni ja toimub nn ergastus. Siis lõpetatakse ergastusimpulsside andmine ja tuumad relakseeruvad tagasi algsesse tasakaalulisse olekusse, mille käigus kiirgavad nad aga raadiosagedusliku energiat, mida võtavad vastu patsiendi ümber mähitud poolid. Need signaalid registreeritakse ning andmeid töötleb arvuti, mis genereerib koe kujutise. Nõnda saab uuritavast koest detailse nähtava kujutise. Kliinilises praktikas kasutatakse MRT-d patoloogilise koe (näiteks ajukasvaja) eristamiseks normaalsest koest. Röntgenpilt käest. Selgelt on näha MRT pilt põlvest. Selgelt on eristatava
MAGNETILINE VASTASTIKMÕJU. MAGNETVÄLI. Magnetiline vastastikmõju laetud kehade vahel esinev vastastikmõju, mis on põhjustatud nende kehade liikumisest. Magnetväli magnetilist vastastikmõju edasiandev väli, mis ümbritseb vooluga juhte ja liikuvaid laenguid. Magnetvälja asetatud vooluga kontuurile (raamile) mõjub kontuuri pöörav jõumoment, mis orienteerib kontuuri kindlasse tasakaalulisse asendisse. Kontuuri pinna positiivse normaali suund selles asendis loetakse magnetvälja suunaks kontuuri asukohas. Kontuuri pinna positiivse normaali suund määratakse kontuuris kulgeva voolu suunaga "kruvireegli" järgi. suund tasakaaluasendis (magnetvälja suund) I n Kontuuri pöörav jõumoment M (jõu F ja jõuõla l korrutis) avaldub:
2 Tähe evolutsioon Täheteke algab udukogu pilves tekkinud ebastabiilsusest gravitatsioonis, mille põhjused võivad olla näiteks tähe surma (supernoovade) lööklained või galaktika ühinemisprotsessid. Kui ala tihedus on saavutanud kriitilise summa ja pilve siserõhk ei ole suutlik enam tasakaalustama gravitatsioonijõude, algabki kokkutõmbumine. Tiheduse suurenedes muutub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur hakkab tõusma. Jõudes tasakaalulisse olekusse, tekib pilve südamikus prototäht (täheks kujunev keha). Pilt 2: Päikese-sarnase tähe eluteekond sünnist (vasakul) kuni punase hiidini (paremal) peale miljardeid aastaid. 2.1 Peajada 90% oma elust veedavad tähed peajadal. Sellel ajal ammutab täht oma energiat vesiniku tuumareaksioonist heeliumiks, mis toimub tema südamikus. Hetkel on Päike peajada täht. Pideva
Väliste mõjude kaasamisega muutuvad olekuparameetrid ja sellega ka süsteem muutub. Kui muutus on järsk, läheb süsteem mittetasakaalu olekusse. Kui muutused on aeglased muutuvad ka süsteemi olekuparameetrid, seega saab igal ajahetkel kirjutada olekuparameetrite väärtustega (P,V,T). 5. Termodünaamiline protsess, tasakaaluline ja mittetasakaaluline protsess. T:D-olekute ajalist muutumist nim.T:D protsessiks. 1) Kui süsteem läheb järsul muutumisel mitte tasakaalulisse olekusse, siis selliste olekute ajalistprotsessi nim. mittetasakaaluliseks protsessiks. 2) Kui süsteemi mõjutatakse lõpmatult aeglaselt, siis selliste olekute jada nim. tasakaaluliseks protsessiks. 6. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Võrrand kirjeldab ideaalse gaasi tasakaalustatud olekut ja seob kõiki kolme oleku parameetrit. m pV= M RT p-rõhk, V-ruumala, T-temperatuur, m-gaasikogus-mass, M-, R-universaalne gaasikonstatn. 7
Termodün süsteem võib olla ümbritseva keskkonnaga vastasmõjus ja seda kahel võimalikul viisil: a) toimub soojusvahetus soojusjuhtivuse teel b) süsteem teeb tööd Põhimõtteliselt võib kaasneda ka ainevahetus. Suletud süsteemi puhul toimub energiavahetus ümbritseva keskkonnaga, kuid ei toimu ainevahetust. Avatud süsteemi puhul toimub nii aine kui energiavahetus. Tasakaaluolek ehk edaspidi lihtsalt olek. Süsteeb läheb iseenesest tasakaalulisse olekusse, kui me isoleerime ta ümbritsevast keskkonnast, seda protsessi nimetatakse relaktsiooniks ja seda iseloomustavat ajavahemikku relaktsiooniajaks. Tasakaaluolekus on näiteks temperatuur ja rõhk sama kogu süsteemi ulatuses. Termodünaamiline tasakaal peab olema nii süsteemis kui ka süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Termodünaamilise süsteemi oleks on määratud olekuparameetritega, näiteks rõhk, ruumala, temperatuur, mass jne.
kus i on molekuli vabadusastmete arv. C on konstant. Kuivõrd i on määratud molekuli struktuuriga, võime väita, et ideaalse gaasi korral annab entroopia infot ka aine mikroskoopilise ehituse kohta. Termodünaamika II seadus Isoleeritud termodünaamlise süsteemi entroopia muut mistahes protsessi korral on suurem nullist: s≥0 . Entroopia muut protsessi käigus on võrdne nulliga vaid pööratavate protsesside korral. Iga süsteem, mis läheb mittetasakaalulisest olekust üle tasakaalulisse olekusse suurendab entroopiat. Näiteks - kui panna soojuslikult isoleeritud anumasse kokku erinevatel temperatuuridel kehad, siis ajapikku nende temperatuurid võrdsustuvad - süsteem läheb üle tasakaaluolekusse. Entroopia on selle protsessi käigus suurenenud. Entroopia on protsesside pööratavuse mõõt, näitab protsesside toimumise iseeneslikku suunda. 4.3.3. Entroopia statistiline interpretatsioon Boltzmann näitas entroopia tähendust ka mikroskoopiliselt tasandilt lähtudes
annaabi.ee 
