Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tasakaalukonstante" - 3 õppematerjali

Kompleksühendid
7
docx

Kompleksühendid

[Ag(NH3)2]Cl [Ag(NH3)2]+ + Cl- Lisaks ülaltoodud ioonidele on esimeses lahuses veel [Ag(NH3)]+ ja Ag+ ioone. Nende osakeste olemasolu on tingitud kompleksioonide endi vähesest dissotsiatsioonist. [Ag(NH3)2]+ dissotsiatsioon kulgeb järgmiselt: [Ag(NH3)2]+ [Ag(NH3)]+ + NH3 + + 3 3 [Ag(NH )] Ag + NH Kuna kompleksioonide dissotsiatsioonireaktsioonid on tasakaalureaktsioonid, saab määrata nende reaktsioonide tasakaalukonstante, milliseid antud juhul nimetatakse astmelisteks ebapüsivuskonstantideks. Avaldised viimaste arvutamiseks ja nende suurused on alljärgnevad. Ioonile [Ag(NH3)2]+: Üldise ebapüsivuskonstandi arvutamise avaldis ja tema suurus on: Kui K1 ja K2 väärtused on teada, on üldist ebapüsivuskonstanti lihtne arvutada: K1-2 = K1·K2 = 4,8·10-4· 1,2·10-4 = 5,8·10-8 Käsiraamatutes kasutatakse ebapüsivuskonstantide asemel nende negatiivseid logaritme pK = - log K

Keemia → Anorgaaniline keemia
40 allalaadimist
Kompleksühendid
9
doc

Kompleksühendid

[Ag(NH3)2]+ dissotsiatsioon kulgeb järgmiselt: [Ag(NH3)]2 [Ag(NH3)]+ + NH3 (1) [Ag(NH3)]+ Ag+ + NH3 (2) ja [AgI3]2- dissotsiatsioon: [AgI3]2- [AgI2]- + I- (1) [AgI2]- AgI + I- (2) AgI Ag+ + I- (3) Kuna kompleksioonide dissotsiatsioonireaktsioonid on tasakaalureaktsioonid, saab määrata nende reaktsioonide tasakaalukonstante, milliseid antud juhul nimetatakse astmelisteks ebapüsivuskonstantideks. Avaldised viimaste arvutamiseks ja nende suurused on alljärgnevad. Ioonile [Ag(NH3)2]+: Üldise ebapüsivuskonstandi arvutamise avaldis ja tema suurus on: 3 Kui K1 ja K2 väärtused on teada, on üldist ebapüsivuskonstanti lihtne arvutada: K1-2 = K1·K2 = 4,8·10-4 1,2·10-4 = 5,8·10-8 Ioonile [AgI3]2-

Keemia → Keemia alused ii
104 allalaadimist
Keemia ja teaduslik meetod
62
doc

Keemia ja teaduslik meetod

funktsioneerib kui oksüdeerija). Elementide elektrokeemilised potensiaalid on toodud vastavais tabeleis. Aine on seda tugevmam oksüdeerija, mida positiivsem on ta E väärtus. Kõige tugevamad oksüdeerijad on muide floor ( E = 2,87) ja osoon ( E = 2,07) ning vastupidi – parimad taandajad omavad negatiivseid E väärtusi (kus E on taandav potensiaal ERed). Elektrokeemilised mõõtmised lubavad suure täpsusega määrata vastavate reaktsioonide tasakaalukonstante kasutades alltoodud seoseid: G = -zFE ja E = -G/ zF = RT lnK /zF kus F = 9,65x 104 C/ mol on Avogadro arvule võrdse elektronide hulga kogulaeng (nn. Faraday konstant), z on iooni laenguarv (elektronekvivalentide arv mooli kohta), G  ja E vastavalt reaktsiooni vabaeneergia muut ja elemendi elektrokeemiline potensiaal (ülaindeks näitab vastavaid väärtusi standardtingimusis). Mainigem, et: E (reaktsioon) = EOx + ERed.

Keemia → Üldkeemia
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun