Parasümpaatilised alalõuaganglioni ja tiibjätke-suulaeganglioni Ülemine süljeeritustuum VIII 8. paar n. vestibulocochlearis, esiku- Sensoorsed Tigu Kuulmine Teo-osa tuum teonärv e. kuulmis- ja tasakaalunärv Tasakaaluaparaat Süvatundlikkus pea lihastes, tasakaal Esikunärvi tuum IX 9. paar n. glossopharyngeus, keele- Sensoorsed Kuulmetõri, keskkõrv Puute-/valutundlikkus Kolmiknärvi sensoorne tuum neelunärv Karotiidgloomus ja karodiidsiinus Kemoretseptor / baroretseptor
Küünarvarre painutuse korral toimub õlavarre- kolmpealihase venitus kontraktsioonieelne venitus. 31.MOTOORIKA KOORDINATSIOONI MÕISTE Motoorika koordinatsioon liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel. 32.LIHASTEGEVUSE JUHTIMISES TAGASISIDE KINDLUSTAVAD STRUKTUURID ON: Eduka juhtimise tagasiside kindlustavad lihaskääv, kõõlusorgan, nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat (tasakaaluaparaat sisekõrvas) ning naha- ja liigeseretseptorid. 33.ÜLENEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID) Ülenevad ehk aferentsed ehk sensoorsed juhteteed. Moodustuvad: - õrnkimbust (alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa;
Karvarakkudes tekib jälle impulss, mis edastatakse kesknärvisüsteemile, ja mis sisaldab teavet pea pööramise kohta. Kui keha ähvardab tasakaalu kaotamine, saadab aju vajaliku teabe lihastele. Need protsessid ei ole teadlikud, vaid intuitiivsed. 99 Kokkuvõte Meeleelundid on inimese liidesed välismaailmaga suhtlemiseks. Nahk kui suurim meeleelund on tundlik soojale, külmale, rõhule ja puutele. Silmaga saab organism oma käsutusse tähtsaima meele, nägemise. Kuulmis- ja tasakaaluaparaat võimaldab võtta vastu akustilisi signaale ja orienteeruda ruumis. VÕTMESÕNAD kompimine Kuulmine nägemine orienteerumine ruumis Teadmiste kontrolli küsimused 1. Millised on naha osad ja mis funktsioonid on naha osadel? 2. Nimetage ja kirjeldage nägemiselundi osi. 3. Selgitage pupillirefleksi olemust Miks muudavsd pupillid suurust? 4