keskkonnaprobleemid, saaks luua energiat ilma selleks kasutamata toorainet, mille põletamise käigus tekiks taas palju süsihappegaase, mis saastavad meie sissehingatavat õhku. Loodus karistab meid nii kui nii, oma kliima soojenemist, tormidega, üleujutustega ja palju muuga. Meie saame oma tekitatud kahjusi ainult minimaliseerida, aga neid kaotada ei saa me kunagi. Mis tehtud see tehtud, õpitakse ikka enda vigadest. Aga kui juhtub, et ühel päeval on loodus tasakaalsut täiesti välja löödud, siis ei pruugi asi piirduda ainult tormidega. Kui tahame midagi looduse heaks korda saata siis tuleb alustada iseendast.
haruldasi räni ja ikkesvetikaid. Põhjaloomastik on hulgalt keskmine ja sisaldab üht haruldast väheharjasussi. Põhjas esineb järvekäsn. Viimasel ajal on Valgjärve seisund halvenenud. Vee läbipaistvus on varasemaga (8,8m) võrreldes vähenenud kaks korda (praegu 3-5m). Järvevee värvus on muutunud kollakamaks. Selle on põhjustanud tööd Meenikunno rabas ja Valgjärve ümbruse ülemäära asustamine matkajate ja puhkajate poolt. Valgjärv on väga kergesti looduslikust tasakaalsut väljaviidav. 1.4. Mustjärv Nohipalu Mustjärv on 21,9 hektarti ja suurim sügavus on 8,9 meetrit. See järv jääb Veriora poolt tulles nii- öelda Valgjärve selja taha. Mustjärve kaldad on soised ja küllap annavadki ümberkaudsed sood järveveele punakaspruuni värvi. Nohipalu Mustjärv asub Nohipalu Valgjärvest 0,5 kilomeetrit lõunapool. Ta on palju suurem ja täielik vastand Valgjärvele. Ta on põhja-lõuna suunalise kujuga metsajärv. Järve kaldad on
annaabi.ee 
