Akust saadakse voolu siis, kui mootor ei tööta. Töötava mootori puhul toidab kõiki tarveteid generaator. Osa generaatori voolu kulub seejuures aku laadimiseks. Praegu toodetavatel autodel kasutatakse vehelduvvoolugeneraatoreid. Suurte diiselveoautode elektriseadmestik on 24-voldine. Voolutarvitid on käiviti, valgustus- ja märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti. Vooluallikad ühendavad tarvititega juhtmed, kaitsmed ja lülitid. Auto elektrivõrk on ühejuhtmeline: vool kulgeb aku või generaatori plussklemmilt tarvitisse mööda juhet, kuid miinusklemmile tagastub kere kaudu. Seega on teise juhtme ülesanne metallosadel (kerel). Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega. Käivitustüüpi pliiaku Aku on vajalik mootori käivitamiseks ning tarvitite toitmiseks siis, kui mootor seisab või kui generaatorseadmes on rike(nt generaatori rihm libiseb)
tuse aastagraafikud. Sel juhul lähtutakse olemasolevatest graafikutest või koormuse iseloomule vastavatest tüüpkoormusgraafikutest, mis on väl- jendatud protsentides tippkoormusest. Ka koormusgraafikud on soovitav leida eraldi erinevaile tarbijagruppidele ja saadud graafikud liita. 1.4.3 Elektritarbimise prognoosi meetodid Enimlevinud prognoosimeetoditeks planeerimisel ja projekteerimisel on: • Ekstrapolatsiooni meetodid • Ökonomeetrilised meetodid • Tarvititega varustatuse meetod • Lõpptarbimise energia meetod • Hübriidmeetodid Ühe või teise meetodi kasutatavus sõltub tarbijate iseloomust, kättesaada- vaist andmeist ja soovitud täpsusest. Ekstrapolatsiooni meetodite puhul leitakse mineviku koormuste statisti- ka põhjal vähimruutude meetodil aproksimeerivad funktsioonid, mis pee- geldavad koormuse muutumise tendentse. Ilmastiku faktorite mõju ellimineerimiseks tuleb statistilised andmed eel- nevalt normaliseerida – s
(VTL-l, yH-2 ja 116 117 yn-3) esimene osa on samuti multivibraator; sellele järg- neb paarisastmeline transistorvõimendi, mis juhib suuna- tulelainpide tööd. Vahelduvvoolugeneraatoriga mootor- ratastel lisandub sellele skeemile veel dioodalaldi (yiI-3). Elektriseadmestiku skeem Juhtmed Vooluahelate loomiseks ühendatakse vooluallikad tarvititega juhtmete abil, kusjuures teise juhtme ülesannet täidab kere. Juhtmetena käsutatakse praegu polüvinüül- kloriidisolatsiooniga kiudjuhtmeid; mis on vastupidavad vibreerimisele ega rikne õli ja bensiini toimel. Montaazi ja hoolduse hõlbustamiseks on hakatud käsutama pistik- ühendusi kruviklemmide asemel. Paremaks orienteerumi- seks vooluahelates on juhtmete isolatsioonile antud erinev värvus või muster; ka tähistatakse juhtmete otsakud ja klemmid numbrite või tähtedega