Mis juhtub, kui liiga palju alkoholi tarvitada? Iga inimene suhtub alkoholi tarvitamisse erinevalt. Enamik suudavad seda õnneks mõistlikult teha ja pahandustest hoiduda. On riike, kus alkoholi tarvitamine erinevate söökide kõrvale on traditsiooniks. Näiteks Prantsusmaal ja Itaalias on valdav venikultuur. Kuid heale lisandub ka halb ehk on rohkelt inimesi, kes ei oska alkoholiga piiri pidada ning sellega liialdavad. Tagajärgi võib olla mitmeid. Enamasti lõpeb liigne alkoholi tarvitamine enesevalitsuse kaotamisega. Esialgu kerge joobega
Sallimine on probleemiks vähemuse kõrvalekaldumisel enamuse tavadest, näiteks väike usurühmitus või homoseksuaalsus. Üldiselt peetakse sallivust positiivseks ja sallimatust negatiivseks nähtuseks. Kuid võib ka vastupidi olla, näiteks sallimatus narkomaania suhtes on positiivne. Salliv suhtumine alkoholi liigtarvitamisse on negatiivne nähtus, sest nii me sallime inimese enesehävituslikku käitumist. Kahjuks võib eesti ühiskonna suhtumist alkoholi tarvitamisse pidada sallivaks. Koos taasiseseisvusega tuli 1990ndatel tuuesti hakata üles ehitama oma riiki. Ülesanne oli suur ja vastutusrikas, valida tuli õige tee. Läbi raskuste, tõusude ja mõõnade on Eesti majanduslikult jõudnud vanadele lääne-euroopa riikidele kannule. See pingutus on nõudnud lõivu sotsiaalsüsteemilt ja jätnud ühiskonda oma jälje. 1980ndate lõpus algas Eestis elatusallikate struktuuri muutus ja üleminek algtoodangule põhinevast
töötajatest on mehed. Töökoha isoleeritus. Töö, mis on tüütu ja igav, stressirohke ja/või teistest kolleegidest eraldatud, võib samuti soodustada uimastite tarvitamist. Töötaja uimastiprobleeme seostatakse uuringute põhjal vähese iseseisvuse, kontrolli puudumisega oma töötingimuste ja –tulemuse üle, tüdimuse, seksuaalse ahistamise, sõnalise ja füüsilise vägivalla ning tööandja poolse lugupidamatu kohtlemisega. Uimastite kättesaadavus. Tööandja suhtumine uimastite tarvitamisse töökohal ning selle kättesaadavus mõjutavad ka töötajaid. Ettevõtetes, kus uimastite tarvitamine tööajal on ühemõtteliselt keelatud ning seda jälgitakse, on ka tarvitamisest tingitud probleeme vähem. Sama kehtib ka vastupidi: kui näiteks ettevõtte sööklas on alkohol müügil ning uimastite kaasatoomist ei kontrollita, tarvitavad inimesed tööajal uimasteid rohkem. Sageli ei ole ka kesk- ja kõrgema aste juhid oma ettevõtte uimastipoliitikast teadlikud, rääkimata