ning annavad võib-olla tunnistust ka aja mõõtmisest taevakehade liikumise järgi. Vana-Egiptuse ehitustehnoloogia umbes 2600 eKr annab tunnistust täpsest geodeesiast ning lubab oletada kuldlõike tundmist. Vana-Egiptus Tähtsamad säilinud allikad Vana-Egiptuse matemaatika kohta on Rhindi papüürus, Moskva papüürus ja nn nahkrull. Muinasegiptlased kasutasid matemaatikat peamiselt praktiliste ülesannete lahendamiseks: näiteks töötasude arvutamiseks, leivaküpsetamiseks tarvisminevate teraviljahulkade arvutamiseks, pindalade arvutamiseks. Nad tundsid nelja aritmeetika põhitehet, mille nad taandasid liitmisele, harilikke murde ning ühe tundmatuga võrrandite lahendamist. Geomeetrias oskasid nad arvutada kolmnurkade, ristkülikute ja trapetsite pindala, tundsid arvu ligikaudset väärtust (16/9)² ning oskasid arvutada ruudukujulise alusega tüvipüramiidi ruumala valemi V=(a²+ab+b²)h/3
küljepikkus, b on äralõikamisel tekkinud tahu küljepikkus, h on tüvipüramiidi kõrgus ja V on tüvipüramiidi ruumala. Vana-Egiptuses ei tuntud rangeid tõestusi, mis iseloomustavad hilisemat matemaatikat. Matemaatika tekkejärk kestis 4. aastatuhandest 5. sajandini eKr. Muinasegiptlased kasutasid matemaatikat peamiselt praktiliste ülesannete lahendamiseks: näiteks töötasude arvutamiseks, leivaküpsetamiseks tarvisminevate teraviljahulkade arvutamiseks, pindalade arvutamiseks. Nad tundsid nelja aritmeetika põhitehet, mille nad taandasid liitmisele, harilikke murde ning ühe tundmatuga võrrandite lahendamist. Teine järk on elementaarmatemaatika periood, mis kestis 17. sajandini. Sellel ajal kujunesid suured matemaatika harud, näiteks algebra, aritmeetika ja geomeetria. Sellesse ajajärku kuulub ka Eukleidese teos Elemendid (3. sajand eKr), mis koondas
Süsteemi sisend hõlmab tarbijate tellimusi ja firma lõpptoodete nõudluse prognoose, mille alusel koostatakse tootmisplaan (lõpptoote väljalaske graafik). Viimasega seotud tegevus hõlmab järgmisi etappe: lõpptoote nõudluse ja sellest tuleneva materjali (tootekomponentide) vajaduste identifitseerimine, lõpptoote koguste ja valmistamistähtaegade kindlaksmääramine, tootmisgraafikust lähtuvate vajaduste rahuldamiseks tarvisminevate materjalide (tootekomponentide) koguste ja kohaletoimetamise tähtaegade kindlaksmääramine; õigel ajal õigesse kohta õigete materjalide (tootekomponentide) kohaletoimetamine. Selles tootmissüsteemis tõugatakse materjalivoog ühest tootmisstruktuurist teise juhtimiskeskusest saadud korralduse alusel, kusjuures protsessi tõhusus sõltub juhtimissüsteemi võimest kontrollida tootmist mõjutavaid tegureid. Järelikult, mida suurem on tootmissüsteem,
annaabi.ee 
