Talupojad Vene ajal Olulisel kohal Eesti majanduselus oli maakaubandus, mis tähendas eeskätt talupoegade saaduste jõudmist linna turule ning piiratud arvu kaubaartiklite (peamiselt raud, sool ja tubakas) regulaarset ostmist talupoegade poolt. Sageli tehti kaupa nn sõbrakaubanduse meetodil — igal talul oli linnas kindel partner kaupmehe näol, kelle kätte talupoeg oma saadused viis ja kelle juurest ise tarvismineva ostis. Sellise kauplemise juurde käis talupoja kostitamine söögi- ja joogipoolisega ning väikeste kingituste saatmine tema pereliikmetele. Aitäh kuulamast ja vaatamast!
RT 1921, 70, 82. · Seadus Tartu sadama raudteeharu ehitamise kohta. RT 1921, 48, 46. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 81. · Määrus haridusministeeriumile nelja miljoni (Mk 4.000.000) suuruses krediidi lubamise kohta Tallinna poeglaste gümnaasiumi maneeshi hoone kordaseadmise kuludeks. RT 1921, 48, 47. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 83. · Määrus Rein Vilms'ile tasuta hoonete ehitamiseks tarvismineva ehitusmaterjaali andmise kohta. RT 1921, 48, 48. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 77. · Seadus tolliseadustiku täiendamise ja muutmise kohta. RT 1921, 49/50, 49. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 84. · Seadus mõnede muudatuste kohta tulumaksu-seaduses. RT 1921, 49/50, 50. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 85. 10. juunil 1921
Laienesid nii talupõllud (eriti Lõuna-Eestis) kui mõisapõllud, viimased sageli küll talupõldude arvel. Põllunduse arengule mõjus soodsalt pikem rahuaeg ja impeeriumi hoogsalt kasvava pealinna Peterburi lähedus. Põlde hakati ka paremini väetama. Sageli tehti kaupa nn sõbrakaubanduse meetodil – igal talul oli linnas kindel partner kaupmehe näol, kelle kätte talupoeg oma saadused viis ja kelle juurest ise tarvismineva ostis. Sellise kauplemise juurde käis talupoja kostitamine söögi- ja joogipoolisega ning väikeste kingituste saatmine tema pereliikmetele. 12) Iseloomustage rahvastiku arengut Eestis 18. sajandil. Peale 18. sajandi alguse sõdadele järgnenud kriisi oli see Eesti rahvastiku viimase tuhande aasta rängim madalseis. Ent kõrge loomuliku iibe ja osaliselt ka sisserännu toel hakkas Eesti elanike arv kiiresti kasvama. 1725. aastal elas Eestis 220 000, 1750. aastal 335 000 ja 1765.
annaabi.ee 
