Infoühiskond: Globaliseerumine – ettevõtted võivad ja saavad tegutseda kõikjal maailmas Kapital ei tunne riigipiire – investeeritakse sinna, kus kõige soodsam Võõrtöölised Põllumajandusühiskond e. Agraarühiskond: Naturaalmajandus – suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu. Inimesed elavad peamiselt maal, linnadel väiksem tähendus Suur osa inimestest tegeleb põlluharimisega, kaubanduse ja käsitööga hõivatud väike osa elanikkonnast Rahamajandus esialgu tagaplaanil Peamine rikkus: põllumajanduslik maavaldus. 2. Riigi majandusliku arengu põhinäitajad. Tead, millised näitajad on iseloomulikud majanduslikult kõrgelt arenenud ja millised
Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus
nagu peakirikki kehvas seisukorras (16. ja 17. aastasadade vahetuse paiku peetude sõdade ajal hävis Maarja- Magdaleena kirik niivõrd, et 1627. aastaks temast ainult neli seina järel oli).10 XVIII sajandini oli Vara kirik puuehitis, mis sajandi lõpul täielikult hävis. Vara krahv Paul Sievers ehitas endisele kohale uue 300 istekohaga kivist kiriku, mille pühitsemine toimus 16. okt. 1855.11 Hiljem remontis ning varustas kirikut kroonlühtrite ja tarviliste riistadega tema pojapoeg Paul Sievers, sellest anti teada isegi ajalehes.12 Vahepealsest ajast kiriku seisukorra kohta teateid ei leidunud, aga kuna iga oli tal küllaltki pikk ja nõukogude korra ajal eriti hooldust ei saanud, hakkas ta tasapisi lagunema. Peale 2000. aastat remonditi kiriku katus, sai ka ehitatud välitualett. Vaateid Vara kirikule (peale remonti): Kirikul on puust kellatorn, kuhu saab mõnel haruldasel korral üles ronida (ja
annaabi.ee 
