jõkkelaskuja aga omandab süüdistaja maja.2 21) Kui keegi teeb majja augu, siis surmatakse ta seal augu juures ja maetakse maha. 22) Kui keegi röövimisel tabatakse, peab ta surema. 53) Kui keegi laisk on ja oma tammi korras ei hoia, tammis lõhe tekib ja vesi põllu üle ujutab, peab see, kelle tammis lõhe tekkis, hävitatud vilja tasuma. 128) Kui keegi võtab omale naise, kuid ei tee lepingut, siis pole see naine tema naine. 134) Kui keegi langeb vangi, ja ta majas ei jätku tarvilisi toiduaineid, ja ta naine läheb teise mehe majja, siis on see naine süütu. 135) Kui keegi langeb vangi ja ta majas ei jätku tarvilisi toiduaineid, ja ta naine läheb teise mehe majja ja sünnitab lapsi, mees aga tagasi tuleb ja oma kogukonda jõuab, peab see naine minema tagasi oma esimesele mehele, lapsed aga jäävad nende isale. 145) Kui keegi võtab omale naise, kes talle lapsi ei sünnita, ja ta tahab omale võtta liignaise,
22) Kui keegi röövimisel tabatakse, peab ta surema. 53) Kui keegi laisk on ja oma tammi korras ei hoia, tammis lõhe tekib ja vesi põllu üle ujutab, peab see, kelle tammis lõhe tekkis, hävitatud vilja tasuma. 128) Kui keegi võtab omale naise, kuid ei tee lepingut, siis pole see naine tema naine. 134) Kui keegi langeb vangi, ja ta majas ei jätku tarvilisi toiduaineid, ja ta naine läheb teise mehe majja, siis on see naine süütu. 135) Kui keegi langeb vangi ja ta majas ei jätku tarvilisi toiduaineid, ja ta naine läheb teise mehe majja ja sünnitab lapsi, mees aga tagasi tuleb ja oma kogukonda jõuab, peab see naine minema tagasi oma esimesele mehele, lapsed aga jäävad nende isale. 145) Kui keegi võtab omale naise, kes talle lapsi ei sünnita, ja ta tahab omale võtta
2 21) Kui keegi teeb majja augu, siis surmatakse ta seal augu juures ja maetakse maha. 22) Kui keegi röövimisel tabatakse, peab ta surema. 53) Kui keegi laisk on ja oma tammi korras ei hoia, tammis lõhe tekib ja vesi põllu üle ujutab, peab see, kelle tammis lõhe tekkis, hävitatud vilja tasuma. 128) Kui keegi võtab omale naise, kuid ei tee lepingut, siis pole see naine tema naine. 134) Kui keegi langeb vangi, ja ta majas ei jätku tarvilisi toiduaineid, ja ta naine läheb teise mehe majja, siis on see naine süütu. 135) Kui keegi langeb vangi ja ta majas ei jätku tarvilisi toiduaineid, ja ta naine läheb teise mehe majja ja sünnitab lapsi, mees aga tagasi tuleb ja oma kogukonda jõuab, peab see naine minema tagasi oma esimesele mehele, lapsed aga jäävad nende isale. 145) Kui keegi võtab omale naise, kes talle lapsi ei sünnita, ja ta tahab omale võtta liignaise, siis see
välismaale põgenemisega. 1905. aasta revolutsioon Eestis oli Eestis 1905. aastal toimunud rahvarahutused. Venemaal algasid rahvarahutused 22. jaanuaril (vkj 9. jaanuaril) 1905 pealinnas Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. Rahutuste leevendamiseks ja mässu mahasurumiseks allkirjastas keiser Nikolai II 30. oktoobril (vkj 17. oktoobril) manifesti, millega anti Venemaa Keisririigi elanikele demokraatlikke vabadusi ja laiendati valimisõigust, ühtlasi võimudele käsk võtta kasutusele "tarvilisi abinõusid otsekoheste korratuste, häbemata tegude ja vägivalla mahasurumiseks". Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike omavoli talupoegadelt rendi- ja maakasutamise tingimuste kehtestamisel.[1] 10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, mis kestis kuni 1908. aasta 15. septembrini, mil see asendati “tugevdatud valvuskorraga” (kehtis kuni 1911. aastani).
annaabi.ee 
