nüüd ka see laps (need lapsed). 2. KOGUDUS laulab ristimise laulu (Laps/lapsed tuuakse altari ette). 3. ÕPETAJA peab üsna lühikese kõne või algab otsekohe kirjasõnade lugemisega (p. 4) ja toimib siis ettenähtud korra järele, jättes aga usutunnistuse lugemata, kuna see on juba loetud, tuletades seda vaid enne ristimise küsimust (p. 10) kogudusele meelde. Hädaristimise kinnitamine 1. Soovisõna. 2. Lühike kõne (kui õpetaja seda tarviliseks peab). 3. ÕPETAJA (lapse kinnitamisele toojatele): Kas on täisealine ristiinimene selle lapse puhta veega Jumala Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse ristinud? Kui see nõnda on, siis ütelge: Jah! 4. Vastuse järele ütleb ÕPETAJA: Et see laps on meie Issanda Jeesuse Kristuse käsu järele ristitud, nõnda kui Tema on ristimise sakramendi seadnud, siis tunnistan mina ristimise õigeks ja kinnitan selle oma ameti poolest Jumala Isa, Poja ja Püha Vaimu
Näiteid määrustest Tervishoiu peavalitsuse määrused kooliarstide tegevuse kohta. R. T. 21 - 1921. § 1. Kooliarstide ülesandeks on: 1) tervishoidlik valve õpilaste, kooliruumide, kooli sisseseade ja kõige kooli korra järele; 2) abinõude tarvituselevõtmine külgehakkavate haiguste laialilagunemise vastu koolides ja koolide kaudu. § 2. Kõik koolidesse puutuvad tervishoidlikud määrused ja korraldused, mida kooliarstid ja kohalik tervishoiu-osakond tarviliseks tunnistab, töötatakse tervishoiu-osakonnas välja ja peale nende kinnitamist tervishoiu peavalitsuse poolt paneb linna- ehk maavalitsus' nad koolide juhatuste kaudu maksma. § 3. On tarvis mõnesuguseid tervishoiu nõudeid ühes koolis ehk üksikul juhusel läbi viia, siis teatavad kooliarstid sellest vastava kooli õpetajate-kogule (kooli juhatajale) ja valvavad selle järele, et nende nõudmised õieti täidetaks. § 4
Salmik tegi kõigile nalja ja osutus lõpuks pilkevemmalvärsiks kõigi kohta, kes püüdsid luuleks tarvitada võõrast keelt. Kõigil oli selge, et salmiku sepitseja võis olla ainult Pajupill, kes oli teiste kuulsuse üle kade. Alguses eitas ta seda, aga pärast võttis ta salmiku omaks ning põhjendas seda naeruvääristamist. See puudutas valusalt viimse klassi õpilast Vellemaad, suurimat kuulsust venekeelse luule alal, kes arvas tarviliseks sõna võtta nõnda: ,,Kõik suured luuletajad on alguses võõras keeles luuletanud -- Puskin, Lermontov jne. Emakeel on liiga kodune, sellepärast on ta liiga lihtne ja arusaadav. Aga luule ei tohi lihtne ja arusaadav olla, sest lihtne ja arusaadav ei olegi luule, vaid proosa. Luule peab olema raske aru saada, sest siis on ta palju sügavam. Kõik suured luuletised on sügavad. Hiljuti ma lugesin ühte
annaabi.ee 
