renessansi ajal oli kreeka keel Lääne-Euroopas peaaegu tundmatu, sellal kui ladina keelt tunti kõikjal. Kuid antiikkirjanduse suurima mõju ajajärk Euroopa kirjandusele algab XVXVI sajandil, mil kreeka keelt Euroopas juba tunti (enam-vähem). Ja kui Euroopa pöördub nüüd antiikkirjanduse poole tema Rooma teisendis, siis ei sünni see mitte kreeka keele mittetundmise tõttu, vaid sellepärast, et Rooma teisend vastas enam selle aja kunstilise maitsele ja tema kirjanduslikele tarvidustele. Vaatamata mõlema kirjanduse kui inimühiskonna arengu ühele ja samale järgule vastavate kirjanduste samatüübilisusele, vaatamata rooma kui noorema kirjanduse kaugeleulatuvale sõltuvusele varem arenenud kreeka omast, ei ole rooma kirjandus lihtsaks kreeka originaali teisendiks, koopiaks temast, vaid tal on oma spetsiifilised iseärasused. Klassikaline kreeka kirjandus kuulub antiikühiskonna tekkimise ajajärku (Homeros) ja
Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Mägisest pinnamoest ja arvukatest sügavalt maismaasse lõikuvatest lahtedest tingitult on siin aastatuhandeid peamine ühendustee olnud meri. Kreekat tuleb pidada tsivilisatsiooni lähtekohaks Euroopas. Kreeklased olid ammusest ajast teadlikud Lähis-Ida kõrgkultuuridest. Nad võtsid sealt mitmeski valdkonnas õppust, kuid mugandasid omaksvõetu loominguliselt oma tarvidustele ja kujundasid omanäolise tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda mõjutas suurel määral läänepoolseid Vahemeremaid, suunates otsustavalt Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Kreeka ajaloo varaseim periood on tuntud kui Kreeta-Mükeene ajajärk. Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis mõni sajand hiljem ka Mandri-Kreekasse, kus selle
annaabi.ee 
