· Maakonda juhtisid kk vanemad · Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus (külakondade vabatahtlik liit) · Rahvastiku arv oli u 150-180 000, jagunedes hõimualadeks lõunas, läänes ja põhjas · Külad (sumb, haja, rida) · Põhiline sotsiaalne üksus oli pere, üksiktalu · Kaubavahetuseks kasutati karusnahku eeskätt soola ja metallide hankimiseks. Kaubavahetuseks kasutati ka vilja. · Majandusharuna tunti ka metsmesindust kasvavate tarupuude kasutamisega. Saadud mett ja vaha kasutati kaubavahetuseks. Rannikualadel ka müügiks. · Rannikuelanike jaoks oli suur tähtsus meresõidul ja laevaehtusel ning kauba- ja röövretkedel. · Põhitoit oli leib ja jook piim (hapendatud) ja kali. Et toitu säilitada, siis seda kuivatati, hapendati ja soolati Ei ole teada, kas eestlased omavahel sõdisid, kuid arvatavasti tekitas ühiskondlik kihistumine
Maakonda juhtisid kk vanemad Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus (külakondade vabatahtlik liit) Rahvastiku arv oli u 150-180 000, jagunedes hõimualadeks lõunas, läänes ja põhjas Külad (sumb, haja, rida) Põhiline sotsiaalne üksus oli pere, üksiktalu Kaubavahetuseks kasutati karusnahku eeskätt soola ja metallide hankimiseks. Kaubavahetuseks kasutati ka vilja. Majandusharuna tunti ka metsmesindust kasvavate tarupuude kasutamisega. Saadud mett ja vaha kasutati kaubavahetuseks. Rannikualadel ka müügiks. Rannikuelanike jaoks oli suur tähtsus meresõidul ja laevaehtusel ning kauba- ja röövretkedel. Põhitoit oli leib ja jook piim (hapendatud) ja kali. Et toitu säilitada, siis seda kuivatati, hapendati ja soolati Ei ole teada, kas eestlased omavahel sõdisid, kuid arvatavasti tekitas ühiskondlik kihistumine
olid õõnsused inimese tehtud. Mõnel omanikul võis olla metsas sadu mesipuid. Tarupuuks valiti kõige sagedamini vana tugev mänd, harvematel juhtudel kuusk või tamm. Puutüvesse raiuti kõverateralise tarutuuraga 3-6 meetri kõrgusele 1 meetri kõrgune pesaruum. Lõunakaare paiknev suuauk kaeti 2-3 suulauaga, millesse jäeti lennuava. Suuaugu ümber löödi raudkonkse või riputati puutõlv, et karud ligi ei pääseks. Hõlbustamaks tarupuude jälgimist, püüti õõsi teha võimalikult lähestikku asuvatele puudele. Tarupuude valimisel eelistati kohti, kus kasvas kanarbiku, mida peeti parimaks meetaimeks. Meevõtmisel peletati mesilase tarupuust välja kas suitsu või koputamisega. Peret peeti, kuni mesilasema jäi vanaks, harilikult 4-5 aastat. Kokkuvõte ja järeldusi Metsmesinduse õitseaeg Eestis oli keskajal. Sellisel viisil nagu tol ajal, metsmesindusel tänapäeval perspektiivi pole. Küll aga tasub elustada metsmesindust
annaabi.ee 
