korraldusest. 1866- vallavalitsused vabanesid lõplikult igasuguse mõisniku eestkoste alt. 1863- passiseadus. Täielik liikumisvabadus. 4. Millal loodi vallakohtud, kes olid vallakohtu liikmeteks, milliste küsimustega tegelesid vallakohtud? 19.s algus. 3 liiget. Talup. Omavahelised tülid, nõudsid koormisi, karistasid üleastumisi, valvasid avaliku korra järgi, haldasid vallalaekaid ja magasiaitu. Talupojad pidasid ise enda üle kohut. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. 5. Mis oli magasiait? Talup. Kogusid magasivilja aita, mille suhtes mõisnikel polnud kasut. Õigust, ühisomand, vaid järelvalveõigus. 6. Millal moodustati valla omavalitsus? 1866- eelduseks omariikluse kujunemisele, täiskogu- kõik, volikogu 3-24, vallavalitsus- vanem ja abilised? 7. Iseloomusta talurahva koormisi 18. sajandi lõpul-19. Sajandil! Mõisakoormised- teotöö(-rent), sh vakuraha, maksud, naturaalandamid, hiljem raharent. Riiklikud
On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühistamist. Kadus näiteks pärandusõigus. Pärisorjusest vabastati ilma maata. Kõik koormised ja teotööd säilisid, lihtsalt nüüd olid nad rendiks. Vallakogukonna kujunemine, sai alguse 19. sajandi esimestest seadustest. Tähtsaimaks ülesandeks sai vallakohtunikuks olemine.
annaabi.ee 
