Tartus töötas koduõpetajana. Tegutses Vanemuise seltsis. Suri 42-aastane vähki. Tema esikkogu kannab nime „Vainulilled“, teine“ Emajõe ööbik“. Luuletused: „Miks sanutad?“, „Ööbik“, „Sind surmani“, „Mu isamaa on minu arm“, „Mu isamaa, nad on su matnud“, „Eesti muld ja eesti süda“, „Ema süda“, „Enne surma-Eesti maale!“. A. Haava – Sündis Tarumaal, armastas lugeda raamatuid, luuletas isiklikest kogemustest. K.E.Sööt – Pärist Tartu vallast, vabakutseline kirjanik, tal olid humoristlikud luuletused, kirjutas ka lastele G.Suits – oli korjandusliku rühmituse Noor-Eesi vaimne juht. Varakult tekkis huvi soome keele, rahva, kultuuri vastu. Tema luule on viimistletud, laia tundeskaalaga ja vormimeisterlik. M. Under – Õppis Tallinna saksa tütarlastekoolis. Eduard Wilde saatis talle armastuskirju
lähtekiv. kuj. mullad. Keemine sügavamal kui 60cm. Profiilis eluviaalne horisont. Järvamaal, L-Viru, Jõgevamaal, Viljandimaal. A ja E vaesunud saviosakeste poolest. Lähtekivimiks kollakashall(pruun); punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sininilille-jänesekapse kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad. Üldlämmastik madal (0,16%). Wakt=145-155mm Näivleetunud e. kahkjad mullad (LP)- Parasniisked. Kahekihilise lõimisega (sl, ls1). Lõimiste piiril keeled. 15% põllumaadest. Tarumaal, Viljandimaal, Põlvamaal. Pruunid(LP) ja Heledad L(P). Lähtekivim punakaspruun karb.vaene ls-moreen. Osa kujun. viirsavidel. Laanemetsad jäneesekapsakuusikute ja- männikutega. Rohumaad: kuivad palurohumaad. Esineb metsakõdu. Suur osa muldadest kultuuristatud. Hu% kuni 2,4%. Üld-N 0,15%. Vajab lupjamist. Sobib kartulile, terviljale ja põldheinale. 40-50hp. Liikuvaid toiteelemente vähe. Leetunud mullad (Lk) Karvonaadivabal lähtekivimil tekkinud. Ülemised hor. mineraalainet
annaabi.ee 
