puruks. 1223 – Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 – eestlased suutsid tormijooksuga hõivata linnuse Tartus. 1227 – Sakslased vallutasid Muhu ja Valjala linnused Allajäämise põhjused: Jõudude vahekord oli ebavõrdne, Relvastus oli ristisõdijatel tunduvalt parem, ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed. Võõrvõimude poolt jaotati Eestimaa: Põhja-Eesti läks Taani kuninga võimu alla, tekkis Eestimaa hertsogkond, Tartumaa läks Tartu piiskopile, tekkis Tartupiiskopkond. Saaremaa, Läänemaa läks Saare-Lääne piiskopile, tekkis Saare-Lääne piiskopkond. Iseloomusta läänikorda: Lääni sai igaüks, kes oli piisavalt lojaalne, võitluslik. Moodustus põhiliselt aadlikest, ülikutest. Kuidas võõrvalitsejad hakkasid kiriklikult eesti ala valitsema? Alustati kohe kirikute ehitamisega(igasse kihelkonda), Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli
Oli klausel et liit hakkab tööle viie aasta pärast. 1557 läksid saadikud uuesti moskvasse paluma pikendust aga pikendust ei antud ja saadikuid ei võetud vastu ja saadiukud tulid tagasi eestisse. 1558 aasta alguses ründasid moskva suurvürsiväed vanaliivimaad. Põhimõtteliselt rünnati narva suunalt ning peipsijärvest lõunast ehk kagusuunast. Ei suudetud moskva suurvürsi väele vastu hakata. Moskva suurvürst hõivas idaeesti. Tartupiiskopkond kui selline vanaliivimaal likvideeriti. Vahepeal sõlmiti vaherahu. Kui vaherahu kehtis, siis püüdis leida vanaliivimaa endale liitlasi. Ordu andis ennast 1559 aasta poola-leedi kaitsealla. Et jäi nagu riigina alles aga andis enda kaitse alla. See vastu saare-lääne piiskop 1559 aastal müüs oma valdused taani kuningale. Vaherahu kestis pool aastat, ordu vastu panna ei suutnud ja 1560 aastal purustati ordu väed härgmäe lahingus. Samal aastal puhkes põhjaeestis talurahva ülestõus
annaabi.ee 
