koolialgklassides tundide andmisega (Kalda 1997:39). Tammsaare andis ka viiulitunde. Samal ajal ilmusid ajakirjanduses tema esimesed jutustused (Riisma 2002:87). A.H. Tammsaare sai Treffneri gümnaasiumist korraliku humanitaarhariduse, sealhulgas vene kirjanduse tundmise , mida ta omast huvist veelgi laiendas. Teiselt poolt tugines Tammsaare realismi käsitlus teaduslikule maailmavaadetele. Ka selles mõttes sai ta gümnaasiumi aastate Tartult mõndagi 3 arendavat. Sealne noorte materjalismimeelsete haritlaste sõpruskond populariseeris sajandivahetusel oma väljaannetes moodsate loodus ja sotsiaalteaduste ideid ning saavutusi (Kalda 1997:39). 1.3. Elu pärast kooli lõpetamist Peale kooli lõpetamist tõõtas Tammsaare Tallinnas ajalehetoimetuses (Riisma 2002:87). ,,Teataja" oli päevaleht kus andis tooni poliitiliselt radikaalne intelligents. Tammsaare asus
suunas. Retseptsioonikriitikas on näha, et proosale hakatakse rohkem tähelepanu pöörama. + 1929-1940 ("Õnnevarjutusest" okupatsioonini) M. Underi ballaadikogu, lüroeepiline värsikogu, mis annab märki senisest suuremast narratiivsest algest. Võib kuidagi ettevaatlikult arvata, et 30ndad on narratiivsemad kui 1920ndad aastad. Tartu-Tallinna opositsioon kujuneb välja 1930ndate jooksul, pol võim eeldab tsentreeritust. Tartult hakatakse kultuurilist võimu ära võtma. Vaieldakse selle üle, kus peaks olema EKL peakorter, sama Loominguga, mis viiakse Tallinna. + 1940-44 (okupatsioonist okupatsioonini) ajajärk jääb eraldi oma segasuse tõttu, võimud vahetuvad ja uus struktuur ei suuda ennast kehtestada. Teine võimalus periodiseerida kirjandust: 1) 1905-1921 (Noor-Eestist Tarapitani) 2) 1922-1944 ("Kõrboja peremehest" teise Nõukogude okupatsioonini)
annaabi.ee 
