Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja Koelli katekismusest: Nynda muysta se kolmandes palwe. Armas Issa erakeelda synu arman tachtman kaes/ medy lehasen kuryan tachtman/ ’Armas Isa, keela oma armuliku tahtmisega ära meie lihalik kuri tahtmine ..’ II Ebaühtlase kirjaviisiga kirikukirjanduse aeg 17. sajandil. Esimesed mahukamad ja laia levikuga kiriklikud trükised
1990 Hinge tagasitulek - See ei takerdu poliitika, vaid religioonifilosoofilise poeemina. Religioosne otsing poeemis on niivõrd näha, et NL Eestis ei saa seda avaldada. 1991 Tükk elatud elu - Jätkab laadi. 1996 Mitu suve ja kevadet. 1995 Jää ja Titanic 2000 Kirjutatud 2000 Silm. Hektor 2003 Isale 2005 Sõnad sõnatusse 2007 Seesama jõgi 2008 Teiselpool järve 2012 Taivahe heidet tsirk - valdavalt võrukeelne. Teadlikult ka tartukeelseid luuletusi. Lõunaeestluse ja juurte otsimine on uue sajandi teema. 2014 Jutte 2014 Mõtsa ja tagasi Perioodi piiride tõmbamine sgasem, sesmõttes, et kirjutab vormiliselt eritüüpi luulet vaheliti, paralleelselt. Luules läbi aastakümnete kaplinskilikkus. Piirjooned 60ndatel ja ka aastal 2015. Võiks perioodi piire katsetada panna. Mingismõttes eristada 60ndad, alustada teist perioodi luulekoguga "valge joon..