alates 1800 – moodsad linnad, uus linnade rajamise laine, seotud tööstuse arenguga. Eesti linnade rajamine ja kujunemine Linnade arengut mõjutas olulisel määral tõsiasi, kas linn on võetud vastu hansalinnaks või mitte. Eestis oli neid neli: Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu. Tartu iseenesest meenutab planeeritut linna, kuid tal on ka mõned erinevused nendega. Näiteks ei asunud raekojaplats linna keskel, planeering on samuti veidi kaootilisem. Viljandi oli nagu Tartugi juba muinasajal asustatud. Seal paiknes üks tähtsamaid linnuseid. Viljandi rajamise asjaolud on Tartuga enam-vähem analoogsed, ka seal on hea ülepääs soisest vööndist. Viljandis on viikingiaegseid leide, kuid muinasaja lõpu leide seal ei ole. Pärnu puhul peab rõhutama seda, et Pärnu näol ei ole tegemist ühe hansalinnaga, vaid Pärnus on olnud omal ajal kaks linna. Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Hansaliitu sai ikkagi Uus- Pärnu. Omab sarnaseid jooni ka Viljandiga
Siin on vaid paar pisiettevõtet, neid võib küll juurdegi sigineda, sest Türi asend on soodne. Näiteks asus Türile 60 töötajaga kraanade ja traktoriosade tootja Viron TP. Mõned olulised ja vähemalt ajuti edukad tööstusettevõtted arenevad hoopis maa-asulates (Viru-Nigula, Haljala, Imavere), muutes need pikapeale pisilinnadeks. Tartu regiooni (kuhu tuleks lugeda ka kunstlik Jõgeva maakond) on Kesk-Eestist eristanud Tartu linna areng. Õieti peaks Tartugi olema tavaline Kesk-Eesti maakonnalinn, nii umbes Viljandi suurune ja sarnane, ja toiduainete- ja metsatööstus etendavadki selle linna majanduselus küllaltki olulist osa. Asendi tõttu Kesk- ning Kagu-Eesti piiril sobis Tartu kogu Tallinnast eriti kaugele jääva riigiosa keskuseks ning tavalise maakonnalinnanagi oleks ta küll suurem ja mitmekülgsemalt arenenud kui isegi Viljandi. Ent ajaloo kapriisi tõttu sai Tartust ainukese Eesti ülikooli asukoht, teaduse ja kultuuri keskus
annaabi.ee 
