Töö käik: Valasin kahte katseklaasi 1 ml sahharoosi lahust ühte lisasin 1 tilga konts. HCl kuumutasin mõlemat lahust 10 minutit umbes 85 kraadises veevannis lisasin mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I ja II lahust soojendasin mõlemat katseklaasi. Tulemus: Peale kümne minutilist soojendamist tekkis sahharoos + HCl katseklaasis tumepunane sade, teine lahus jäi erksiniseks. Järeldus: Hape kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, tema produktid reageerisid vask(II)- tartraatkompleksiga. 5. Barfoed´ reaktsioon Reaktsiooni kasutatakse taandavate mono- ja disahhariidide eristamiseks, kuna happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Töö käik: pipeteerisin ühte katseklaasi 1 ml glükoosi (monosahhariid) lahust, teise 1 ml maltoosi (taandavad disahhariid) lahust lisasin mõlemasse 3 ml Barfoed´ reaktiivi Cu(CH3COO)2 kuumutasin keeval vesivannil 10 minutit. Tulemus: Glükoosi sisaldavas katseklaasis tekkis üsna kiiresti põhja erkpunane tugev sade,
2) Lisasin 1 ml glükoosi lahust, loksutasin ja soojendasin segu. 3) Jälgisin taandunud hõbeda sadestumist katseklaasi seinale. Tulemused: Glükoosi poolatsetaalne hüdroksüülrühm taandas diammiinhõbe(I)-st metallilise hõbeda, mis sadestus katseklaasi pinnale. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli määrata taandav suhkur. Töö põhimõte seisneb aldoosi või ketoosi reageerimisel leeliselise vask(II)-tartraatkompleksiga ehk Fehlingi reaktiiviga, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II lahuse (leeliseline K, Na-tartraadi vesilahus) kokkusegamisel. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vase taandudes moodustub vask(I)oksiid, mis punase sademena välja sadestub, suhkur aga oksüdeerub vastavaks happeks. Töö käik: 1) Valasin 2 katseklaasi 1 ml 1%-list sahharoosi lahust, ühte lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. Loksutasin.
annaabi.ee 
