Lepingu olulise rikkumise korral on ostjal õigus teatada müüjale lepingu lõpetamisest (näit: müüja mõne kohustuse täitmatajätmine lepingu või Viini konventsiooni järgi). Juhul kui toimub lepingu lõpetamine on mõlemad pooled vabad lepingukohustustest, kuid säilitavad õiguse sisse nõuda hüvitamisele kuuluvaid kahjumeid. Lepingu lõpetamisest võib ostja teatada ka juhul kui müüja on jätnud kogu kauba või osa sellest tarnimata, ning ei tee seda ka kehtestatud lisatähtaja jooksul või kui ta teatab, et ta seda selle tähtaja jooksul ei tee. Kui müüja on kauba tarninud ja ostja on teada saanud või pidanuks teada saama lepingu rikkumistest, ning ostja ei teata lepingu lõpetamisest aruka tähtaja jooksul kaotab ta õiguse seda teha. Müüja kohustuste täitmata jätmise ja lepingu lõpetamise puhul on ostjal õigus nõuda kahjutasu. Selline kahjutasu ei tohi ületada kahju, mida müüja lepingu sõlmimise hetkel
halvakspanu – miks ei investeerita keskkonnakaitsesse?). Normatiive ületava kahjulike ainete emissioon tõlgib kasuminumbri vähenemiseks makstud trahvide summa. Kahjulike ainete koguemissioon kahjustab aga ettevõtte imagot, mille mõõtmiseks on vaja välja töötada spetsiaalne kriteerium. Häired tarbijate teenindamisel avaldab kasumile mõju tarnimata jäänud toodangust tuleneva kasumi vähenemise näol, ebameeldivused kajastavad aga ettevõtte imagot ja ka selle mõõtmiseks vajatakse kriteeriumi. Ja lõpuks, töötraumade vastavust eesmärksüsteemi kasumikomponendile mõõdab otseselt makstud hüvitiste summa, kriteeriumi on vaja ka töötraumade mõju hindamiseks ettevõtte imagole.
annaabi.ee 
