3. Kuidas võivad kliendid ise osaleda tarnevigade tekkimises? Näiteks ollakse sunnitud klientide juures ootama mahalaadimise võimalust või kui tellimus kliendi poolt on valesti esitatud, kui kliendid ootavad ettevõttelt ülemäärast paindlikkust. 4. Missugustel põhjustel ei saa teenusepakkuja tagasisidet kõikidest kliendini välja jõudnud tarnevigadest? Sest kõik kliendid ei esita kvaliteedikokkuvõtteid teenusepakkujale. 5. Missuguste põhimõtete järgi liigitatakse tarnevigu? Kõik vead ja nende tagajärjed tuleb registreerida ning liigitada nende tekkimiskoha või vea olemuse järgi. Näiteks võib jaotada vead tekkimiskoha järgi vigadeks klienditeeninduses, laos, terminalis, veokorralduses, tollivormistustoimingute teostamisel, jaotus- või põhiveol. Vea iseloomu põhjal võib need jaotada järgmiselt: • tarne tegemata jätmine või valetarne • saadetise kättetoimetamine varem või hilinemisega • vead saadetise koosseisus ja/või väärad kaubakogused
Kui säärane seotus on mõlemale poolele teada, saab vältida paljusid hilisemaid arusaamatusi vigaste tarnete korral. Kui ostja esitab tellimuse kasutades tarnija artiklikoodi, esineb tarne koos- seisuga seotud tarnevigu vähem. Üldjuhul on nõutav, et tarnija saadab kliendile tellimuse saamisel pärast tellimuse täitmise võimaluste selgitamist tellimuskinnituse. Sellega antakse ostjale teada, et tellimus on kohale jõud- nud ja see täidetakse soovitud tingimustel. Siinkohal tasub olla tähelepanelik, sest tihtipeale ei
annaabi.ee 
