võib ta esitada kahju kompenseerimiseks eraldi nõude. Kui TsK reguleeris vedu vaid mõnes paragrahvis ja üldsõnaliselt, siis VÕSis reguleeritakse vedu sarnaselt CMR konventsiooni (rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni) sätetega. Kuigi CMR konventsiooniga sätestatud reeglid ja seetõttu ka VÕSi sätted on raskesti kohaldatavad kaupade EXW (ex works – hangitud tehasest) ja FCA (free carrier – franko vedaja) tarnetingimusega ostmisel ning võivad tekitavad rohkem segadust kui selgust, on VÕSis veolepingu osa täpne reguleerimine vedajate poolt vaadatuna siiski ülimalt tänuväärne. VÕS sätestab ka need mängureeglid, mida CMRis kirjas ei ole, kuid mis on vedajale eluliselt tähtsad, näiteks tellimuse tagasivõtmine tellija poolt, veotasu maksmisega viivitamine jne. Ekspedeerimisleping VÕSi viidud uudse lepinguliigina. Nüüd on olemas regulatsioon, millele saab allutada
Tarnetingimus määrab ära müüja ja ostja vahelise kulude jaotuse (kuluvastutus), kahjuriskide ülemineku müüjalt ostjale (kaubavastutus) ning tegutsemiskohustuse (tegutsemisvas- tutus). Tarnetingimuse valikuga määratakse ära, kumb tehingu pool korraldab veo (veod). Nendel põhjustel on tarnetingimusega seonduv osa ostu-müügilepingust äärmiselt oluline. Tuntuim ja enim kasutavam tarnetingimuste valik sisaldub Rahvusvahelise Kaubanduskoja koostatud Incoterms tarneklauslites, mille viimane versioon kannab nimetust Incoterms 2010. On lubatud kasutada ka