Leitud mullaprofiil: AO-CG-G. Põhjavesi alates 70 cm. Määratud muld: G(0) ehk küllastunud gleimuld, sest pH on >5,6 ning tegemist on alaliselt liigniiske alaga. Kasvukohatüüp on tarna- angervaksa. Huumusprofiil on märg metsamull. Maksustamine: 1827 ja 3209 vahepeal EEK hektari kohta. Alusmetsas võib veel leidapaakspuud, vaarikat, toomingat, mage sõstart. Alustaimestikus võib lisaks leida angervaksa, jänesekapsast, ojamõõlu, metsvitsa, soomadarit, ussilille, tarnasid. (Lõhmus, E. 2004). Maa-ameti kaardilt asub selles piirkonnas G0 ehk leostunud gleimuld. (Eesti Maa-amet 2011). Neljas kaeve Neljanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Meeksi vallas, Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas kvartalil number 228. Kõlvik on mets, raielank.Asub reljeefi kõrgemas osas. Arvatavasti kasvas peal kuusk ja mänd. Järelkasvuks pihlaka ja sanglepa võsud. Alusmetsas mustikas, metskastik, leseleht, lillakas, laanelill, kattekold, lakkleht ja metshein(Lõhmus, E. 2004).
Madalsoo on soo arengu algetapiks ning moodustunud veekogu kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Madalsoo, võrdluses teiste soo tüüpidega, on liigirikkam. Madalsoo võib olla, kas lage rohusoo või kaetud jändrike puudega. Tüüpiline puuliik on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest esineb madalsoos sageli näiteks pilliroogu ja tarnasid. Sammaltaimedest on levinuim turbasammal.Kuid on ka erandeid. Näiteks Emajõe - Suursoo Peipsi läänekalda lähedal esineb omapärane loodusnähtus, kus madalsooturba lasundi paksus on 5 - 6 m ja veel peaaegu polegi. Soo niisugune kujunemine on põhjustatud sellest, et Peipsi järve veetase on lõunaosas tõusnud ja madalsoo arenguetapp on saanud pikalt jätkuda. Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema
annaabi.ee 
