sugukonda, robirohu perekonda. Saaremaa robirohi on poolparasiit - ta juurestik on vähearenenud, kuid juurtel on haustorid, mille abil taim kinnitub teiste taimede juurtele ja ammutab neist toitaineid. Kasvab allikasoodel ja päris- ja puisniitudel. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis. Laia ökoamplituudiga liigiks võiks pidada tarna. Tarn on lõikheinaliste sugukonna liigirikkaim perekond. Perekonda kuuluvate liikide arvuks on pakutud 11002000. Eestis on tarnaliike loendatud 77 ja kasvab neid peamiselt madalsoodes. 4. Biootilised tegurid Samblikud (seened) sümbioosis vetikatega. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste. Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada.
Ida-Eestis), kogu metsamaast aga praeguseks 12,2 %. 24. Rohusoo ja samblasoo metsad. Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm keskmine - 50-100 cm sügav - üle 100 cm. Turbalasund koosneb põhiliselt rohttaimedest ja puujäänustest, millised on keskmiselt kuni hästi lagunenud. Rohttaimestikus esineb rohkelt tarnaliike, sookastikult ja laialehiseid soo-rohttaimi. Turbasamblaliigid puuduvad või neid on üsna vähe. Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp. Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. 14.2.8.1. Lodu kasvukohatüüp (ld) Levib potentsiaalselt viljakatel, vesistel, valdavalt õhukestel (M') või keskmise tüsedusega (M'') hästilagunenud madalsoomuldadel, samuti lammi-madalsoo (AM' kuni AM'') muldadel. Lammi muld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt
annaabi.ee 
