Õied: hüpogüünsed, tuultolmlejad, märkamatud, sageli tihedates pööristes, ühe või enama kandelehega Õiekate: kolmetine, 3+3 lahklehine, aktinomorfne, valkjas, rohekas või mustjas pruun kuni must Tolmukad: 3+3 Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne Vili: kupar o Välisilmelt meenutavad loalised kõrrelisi, kuid tegelikult on nad lähedased tarnadele, ühisteks tunnusteks on lehtede paiknemine kolmes reas ja tetraadides arenevad tolmuterad. Õied on vähemärgatavad, valkjat, rohekat, pruuni kuni musta värvi, enamasti tuultolmlejad, ja koondunud rohkem või vähem tihedatesse pööristesse. o Per Juncus Iuga Juncus effusus h. luga o Per Luzula Piiphein Luzula campestris Sug. Cyperaceae lõikheinalised
(Galium palustre), metsosja, lillakat, kevadist seahernest, h. maikellukest, võsaülast, mätastel h. jänesekapsast. Puhmarinne praktiliselt puudub, seda esindab vaid kohati mätastel kasvav h. mustikas. Pidev sammalkate puudub, kasvavad tüviksammal, tähtsamblad, roossammal, raunik, mätastel metsakäharik, laanik jt. Peale kuivendamist läheneb tüüpiline angervaksa kasvukohatüüp omadustelt naadi kasvukohatüübile. Raiestikel toimub intensiivne rohttaimede kasv, lisaks tarnadele ja kõrrelistele ka laialehised rohttaimed (h. angervaks, ojamõõl jt.) Raiestikud uuenevad halvasti, uuenemist pärsib lopsakas rohukasv, uuenemine toimub peamiselt vaid vegetatiivselt (sanglepp, sookask, haab). Kultiveerida võib sangleppa, 2500-3000 tk ha-le, kuivendatud aladele ka Ku 3000 tk ha-le, Ks 3000 tk ha-le ja Sa, 2000 tk ha-le. Kasvukohatüüp on laialt levinud, Edela-Eestis, samuti Ida-Eestis - 9,2%
annaabi.ee 
