omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või tarkvararessurssidele). 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Kohtvõrk (LAN - Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud territooriumil asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. Laivõrk (WAN - Wide Area Network) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk.. Laivõrke kasutatakse
kokkukeeratud elektrijuhtmest koosnev ja varjestatud edastusmeedium. Kaabelmodem (cable modem) modemseade, mis kaabel-TV-võrgus asetatakse võrgukaabli ja arvuti vahele, võimaldades andmeedastuskiirusi Mbit/s suurusjärgus. Vahetab andmeid koaksiaalkaabli kaudu, kiiruses kuni 500 kbit/s. Kaabel Server Server võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või tarkvararessurssidele (faili-, prindi-, andmebaasi-, meili jm. serverid) Serveri programmi täitev arvuti. Serverid ja nendega seotud seadmed on: sideserver, klient-server-süsteem, andmebaasiserver, faksiserver, kohtvõrgu server, meiliserver, nimeserver (DNS-server), puhverserver, serverrakendus, rakendusserver, laiserver, X-server, anonüüm (- veebi)server, listiserver, autentimisserver, prindiserver, kaugpöördusserver ja virtuaalserver.