otsese tulu saamise eesmärgil. 13 Arvutiprogrammide ebaseaduslikust reprodutseerimisest ilma otsese tulu saamise eesmärgita saab rääkida sellistel juhtudel,, kui arvutisse on reprodutseeritud arvutiprogramm ilma vastava tarkvaratoote õiguste valdaja loata või kui tarkvara on reprodutseeritud rohkematesse arvutitesse kui omandatud litsentside arv seda lubaks. Samuti saab rääkida arvutiprogrammide ebaseaduslikust reprodutseerimisest ja juhul kui tehakse tööl kasutuses olevast tarkvarapaketist koopiaid koduarvutitesse või laenatakse sõpradele. Selline tegevus on maailmas kõige enam levinum piraatluse vormiga, mis rahalises väljenduses moodustab rohkem kui poole tarkvaratööstusel igal aastal piraatluse tõttu saamata jäävatest summadest. 14 Arvutiprogrammide ebaseaduslik reprodutseerimine otsese tulu saamise eesmärgil hõlmab endas tegevust, kus kommertseesmärkidel tehakse kas originaalist või siis juba piraattarkvarast ebaseaduslikke koopiaid
st. tegelikult maksujõuline ostja. Piraatluse tõttu kaotatud raha on küllaltki kolossaalne. Maailma mastaabis hinnatakse tarkvarapiraatlusest tulenevat kahju aastas 15 miljardile dollarile, Eestis on vastav number ilmselt kusagil 300 miljoni krooni piirimail, nagu arvas BSA Eesti komitee. Tarkvara käive jääb Eestis aga kusagil 20 miljoni suurusjärku. BSA ja SPA uurimus näitas, et 1996. aastal maailmas kasutusele võetud 523 miljonist uuest tarkvarapaketist olid 225 miljonit piraatkoopiad, see teeb piraattarkvara osakaaluks maailmas 43%. BSA hinnangul tekib igas sekundis piraatlusest kahju 482 USD. Ida-Euroopas on keskmine piraatprogrammide osa 80%. Spetsialistide hinnangul on meie riigis kasutatavast tarkvarast umbes 95% illegaalne, arenenud riikides on see 50% piirimail. Ameerika 30-35% loetakse juba väga heaks tulemuseks. Soomes arvatakse samuti 33% programmidest piraatkoopiad olevat