jälgimissüsteemina . Probleemid aga kerkivad esile ettevõttes seoses investeeringutega. IKT investeeringute tegemise mahu määrab ära ettevõtte suurus, väikesed ja keskmised ettevõtted jätavad raha pigem kulutamata, kuigi võiksid eelistada nii nimetatud kõik-ühes-tehnoloogiaid. Majandusinfosüsteemi loomine ja edasine kasutamine on seotud väljaminekutega - tuleb osta arvutid, luua tehnoloogiline infrastruktuur (arvutivõrk, internetiühendused jms), soetada tarkvaralitsentsid või tellida infosüsteemi loomiseks vajalikud tööd, koolitada kasutajad, tasuda süsteemi arendus- ja hooldus. Klassikaline uue IKT-lahenduse investeeringu tasuvuse metoodika püüab õigustatult välja tuua võimalikud konkreetsed kasud: materjalivarude optimeerimine, krediidikontrolli parenemine, tööjõukulude vähenemine, parem klienditeenindus jms. halduskulud. Seega, et ettevõttes korraldada IKT valdkonda, tuleb esmalt selgeks teha ettevõtte
- Toe ja uuenduste tingimustest; - Kasutajate arvust ja nende lugemise meetodist (üheaegseid, nimelisi, proxy vms.) ning konkreetse tarnija tõlgendustest; - Piirangutest serveriressursi osas – kas on piiratud CPU-de arv, virtualiseerimine vms.; - Virtualiseeritud serverite korral tuleb jälgida ka hosti ressursside vastavust tingimustele peale igast seotud muudatust; - Teenuse osutamisel konsolideerimisgrupi sees ja sellest väljaspoole ei pruugi oma tarbeks litsentseeritud tarkvaralitsentsid sobida – SaaS (Software as a Service) tüüpi litsentsid on kordades kallimad; - Jne.jne. Ehk siis – Piirangud: Lubatud kasutada teatud tarkvara versiooni, Regionaalsed piirangud, Kasutajatoe piirangud, Serveriressursi piirangud (CPU, RAM). Loetle terminalihalduseks vajalikku funktsionaalsust! Terminalihalduse all peetakse silmas suvaliste lõppkasutaja terminalide kasutamist ettevõtte kesksüsteemi teenustele juurdepääsuks.