Järgmisena taipab ta, et hinge ilu on väärtuslikum, kui keha ilu. Nii hakkab ta hindama ka mehi, kes on head ja ilusad, olgugi, et nende välimus pole ligitõmbav. Nende vooruslike hingede seltskonnas kiigub ta sotsiaalse ja moraalse ilu tasandile. Ta hakkab kontempleerima institutsioonide ja üllaste tegevuste ilu. See omakorda viib teda teaduse uurimisele ja tarkuse omandamisele. Ta vabaneb kiindumusest ilu konkreetsetesse kandjatesse, olgu siis keha, hinge või ühiskonna näol. Sellisel tarkusearmastajal tekib palju kauneid ja hunnituid tundeid ja mõtteid, kuni ta lõpuks silmab ühtainust teadust, mis tegeleb iluga. See ilu on igavene, muutumatu ja absoluutne. Kõik muud kaunid asjad osalevad temas. "PIDUSÖÖK" Platoni „Pidusöök“ on tekstiliselt keerulise ülesehitusega ja kirjanduslikult peenelt läbikomponeeritud nagu suur osa Platoni dialooge. Esiteks paigutuvad jutustatavad sündmused pidusöögist Agathoni juures mitmesse raami:
Siis taipab, et hinge ilu on keha ilust väärtuslikum. Nii hakkab ta hindama ka mehi, kes on head ja ilusad, olgugi et välimus pole ligitõmbav. Nende vooruslike hingede seltsis jõuab ta sotsiaalse ja moraalse ilu tasandile. Hakkab kontempleerima institutsioonide ja üllate tegevuste ilu. See viib ta teaduse uurimise ja tarkuse omandamiseni. Ta vabaneb kiindumusest ilu konkreetsesse kandjasse, olgu see keha, hing või ühiskond. Sellisel tarkusearmastajal tekib palju kauneid, hunnituid tundeid, kuni lõpuks silmab ühtainsat teadust, mis tegeleb iluga. See ilu on igavene, muutumatu, absoluutne. · Aristoteles, ,,Nikomachose eetika": lk 20-41 (hüvest, loomutäiusest, naudingust, eneseväärikusest, õnnest), 169- 213 (sõprusest) http://tartu.ester.ee/search~S6*est?/tNikomachose+eetika/tnikomachose+eetika/1%2C1%2C2%2CZ/l856&FF=tnikoma chose+eetika&1%2C%2C2%2C1%2C0
annaabi.ee 
