Nimeta 2 tegurit, mis põhjustavad kivimite moodumist (ex lk 29) 1. ...................................................................................................................... ............................................... 2. ..................................................................................................................... ..................................................... Nimeta moonde-, sette ja tarkivimid ( tv lk 19, konspekt) Moondekivimid · ................................................. · ................................................. Settekivimid · ................................................ · ................................................ · ................................................ · ................................................ Tardkivimid · ................................................ · .............................
Kõige sügavamaid kohti maailmameres nimetatakse süvikuteks. Kivimid Erinevaid aineid, millest maakoord koosneb nimetatakse kivimiteks. Kivimid võib jaotada tekke järgi kolme rühma: • tardkivimid • settekivimid • moondekivimid Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest. Tardkivimid on tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakooresvõi pärast seda, kui see materjal on vulkaanidest maapinnale pursatud. Tarkivimid on enamasti väga kõvad. Tuntuim neist on graniit ehk raudkivi. Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja knnavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub, setib kihtidena: ikka uus kiht eelmise peale, nii tekivad settekivimid. Algul on settekivimid pehmed ja pudedad, aja jooksul aga tihenevad järjest uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Liivast saab ajajooksul liivakivi, mudast ja savist kiltkivi.
GNEISS sisaldab peamiselt kvartsi ja päevakivi. Iseloomulik vöödiline välimus, vähem vastupidavad keemiliselt ja ilmastikule ning suurema veeimavusega, kui graniit. Kasutatakse ehituses, disainis, sisekujunduses ja paljudel muudel rakendusaladel. 2) teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet. Kivimid jagatakse: 1) tard(magma)kivimid. 2) moondekivimid. 3)settekivimid Tardkivimid tekivad sulaainese (magma) jahtumisel ja kristalliseerumisel. Tarkivimid jagunevad veel omakorda kaheks: 1)Süvakivimid tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Levinud süvakivimid on graniit, granodioriit, dioriit, gabro, peridotiit, süeniitjne. 2) Vulkaanilised e. purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Levinud vulkaanilised kivimid on basalt, andesiit, datsiit,trahhüüt, pimss, rüoliit, obsidiaan, tuff jne.