Sellisel juhul on mõtekam hoida võrke sees vaid nendel tundidel. Sellisel juhul on vähem probleeme, et kalad mädanema läheks(A.Järviku materjal). 2.1.4 Kala väljavõtmine võrgust Kala võidakse võrgust välja võtta kahte moodi.Üks viis on säärane, mil esiteks võrgujada ots vabastatakse ankru küljest ning võrgud lapatakse läbi üle paadi, võttes kala võrgust välja paati.Teise mooduse kohaselt võetakse välja ja taritakse paati kogu võrgujada ning kala võetakse võrgust välja alles kaldal. 2.1.5 Võrkude väljavõtmine Väljavõtmine toimub käsitsi või mehhaaniseeritult sellekohase võrguvintsiga. Väikeste võrkude ja lühikeste võrgujadade puhul käib väljavõtmine käsitsi. Võrkude väljavõtmist alustatakse lipuga võrgupoi poolt. Kõigepealt tõstetakse paati või laeva vööripoolses osas, et nad ei satuks sõukruvisse. Seejuures on oluline ,et tuul oleks suunatud laeva vööri poole. Kui
seadmetega. Paljudel kalapaatidel on sisemine diiselmootor ja 300 hobujõuga mootorid ja suuremad. Kui tegemist on tõsise õngitsemisega siis enamik inimesi unustavad magevee ja lähevad süvamere kalapüügile. Portugalis võib püüda ka mõõkkala, marliini, Corvinai ja tuunikala. Portugal võib olla parim riik maailmas kaluritele. Merekalapüügisaadused Võib väita, et Portugalis on üks, kaks või kolm parimat süvamerepüügi kohta Euroopa riikides. Portugalis taritakse kümme korda nii palju kala, kui tarbitakse liha. Selle põhjuseks on märkimisväärne kalapüük merel. Portugalis võib püüda latikat, ahvenat, makrelli, sinist kala, haisid, tuunikala, mõõkkala, lõhet. Seal on üle 200 sordi, mis regulaarselt ilmuvad Portugali Kalaturgudele kogu riigis. Põhimõtteliselt on olemas nelja liiki merekalapüüki Portugalis. Need on rannapüük, Rocle Kalapüük, rannalähedane püük ja süvamerepüük.